Kirjutas Liisa Kunsing (Xb)
Leesikate pillirühm ja pärimusbänd Tradimus
Eelmine nädalavahetus oli Leesikatele väga eriline ja oluline, sest kümme aastat tegutsenud pillirühm korraldas esimese õppelaagri, mis toimus Viljandis. Võimaluse veeta nädalalõpp ruumirendita Viljandi Pärimusmuusika Aidas võitsid Leesikad 2021. aasta Folk Offil.
Selle õppeaasta alguses vahetus pillirühma õpetaja, uueks juhiks sai meie kooli Xb klassi õpilane Katariina Nelli Tiisler, ning vastu võeti ka uusi liikmeid. Mullegi naeratas õnn, sest olen mõned aastad õppinud iseseisvalt karmoškat, nüüd aga täiendan end koos teistega ja osalen pillirühma ühistegevuses. Kaasõppijatega liitumine tundus ainuõige järgmise sammuna pilliõppe teekonnal. Pillirühma liikmesus annab mulle ja karmoškamängule väljundi ning põhjuse tihedamini harjutada.
Viljandi poole startisime reedel ning õpetajate meelehärmiks lahkusime koolist pärast viiendat tundi. Kõik laagripäevad olid huvitavad, õppisime, harjutasime, kuid jäi ka vaba aega, mil võis linnas jalutada, poes käia, ikka ja veel pillimängu lihvida või millegi muu meelepärasega tegeleda. Plaani järgi pidime ühistunnis selgeks saama kaks seadet varem õpitud lugudele ning omandama ühe uue pala individuaaltunnis. Lisaks oli ajakavas kaks teooriatundi. Esimeses pidi iga pillimees tutvustama oma pilli. Info kogumiseks oli võimalus uurida raamatuid Eesti Pärimusmuusika Keskuse teabekogus. Teises tunnis kuulasime ja analüüsisime arhiivisalvestusi eesti pärimusmuusikutelt. Peale selle oli üks pillitund pühendatud tantsuks mängimisele. Ma arvan, et see oli kõige raskem osa laagrist, sest me proovisime jäljendada esinemisolukorda, kus midagi läheb sassi. Selleks pidi iga pillimees mängima üht tantsulugu, tegema pause ja jälle õigel ajal mängima hakkama, samal ajal kui teised tantsisid.
Pillilaagri suurim sündmus oli laupäevaõhtune vaba lava, mida tuli vaatama ka pillirühma juhi Katariina pärimusbänd Tradimus. Nii mõnelgi pillimehel, kaasa arvatud minul, võttis vaba lava värisema nii põlve kui ka käe ning enne esinemist toimus närvide rahustamiseks väike ühisjämm. Lõpuks esitasid kõik õpihimulised siiski edukalt oma palad. Pärast pisikest kontserti jagasid Tradimuse liikmed nippe laval esinemise kohta ning õppisid Leesikate käe all tantsima nii polkat, valssi kui ka reinlendrit. Õhtu lõpetasime isamaaliste muusikapalade ja seltskonnamängudega ning lahku läksime heade sõpradena.
Laagripäevad olid sisukad ning ettevõtmine igati õnnestunud, sest me püsisime ajagraafikus ja see sidus pillirühma liikmeid, mis muudab edaspidi koosmängu meeldivamaks ning ühtlasemaks. Kultuursed õpipäevad olid toredad, selline laager oli mulle väga uudne kogemus, kuna varem olin Leesikate koosseisus olnud vaid tantsijana. Algaja pillimängijana oli see laager, eriti vaba lava, mulle suur eneseületus ning väga arendav.