2022/2023. õppeaasta vastuvõtt

Registreerimine

1. märts – 6. aprill 2022

Oodatud on kõik IX klassi õpilased, kes on õppinud inglise ja vene keelt ning kellel IX klassi iga õppeperioodi keskmine hinne on vähemalt 3,8. Prantsuse keele oskus ei ole vajalik ja elukoht ei ole piiratud Tallinnaga.

Täida registreerimisvorm siin, lisa isikut tõendava dokumendi ja hinnetelehe koopia.

Kool saadab registreerimise kohta e-postiga kinnituse kolme tööpäeva jooksul.

Registreerimine algab eeldatavasti 1. märtsil ja lõpeb 6. aprillil 2022.

Konkurss

9. ja 10. aprill 2022

Konkurss toimub eeldatavasti 9. ja 10. aprillil 2022 Hariduse 3 koolimajas. Täpne kellaaeg ja korralduslik info saadetakse pärast registreerimist e-kirjaga.

Esimesel konkursipäeval on kavas etteütlus ja ümberjutustus eesti keeles, reaalainete test, inglise keele kirjalik harjutus ja vestlus, vene keeles lugemine ja vestlus. Prantsuse keele katse on neile, kes on õppinud kogu põhikooli prantsuse keelt A-võõrkeelena. Teisel konkursipäeval toimub vestlus meeldiva komisjoniga kultuurielamuste, koolivaliku, tulevikuplaanide ja väärtushinnangute teemal.
Loe pikemalt siit (PDF).

Vastuvõtmine

12. aprill 2022

Nimekiri tekib konkursi tulemuste põhjal. Iga konkursiosa (etteütlus, ümberjutustus, reaalained, inglise keel, vene keel) eest võib saada kuni 10 punkti ja vestluse eest kuni 20 punkti.

Kool annab tulemused teada e-posti teel 12. aprillil 2022. Kui oled arvatud õpilaskandidaatide nimekirja, esita hiljemalt 15. aprillil 2022 kooli vastuvõtmise avaldus.

Nimekiri võib muutuda kuni 1. septembrini 2022. Kui otsustad õpilaskohast loobuda, anna sellest e-posti teel koolile kohe teada. Kool pakub sel juhul kohta nimekirjas järgmisele kandidaadile.

Kas teadsid?

Prantsuse keelt ei pea kandideerimiseks oskama

Värsketele gümnasistidele luuakse prantsuse keele õppeks eraldi keelerühm. Aasta aega intensiivset keeleõpet lubab teisel gümnaasiumiaastal juba vanad ja uued õppijad keelerühmades segada ning edasi õpitakse koos. Gümnaasiumi lõpus saab õpilane sooritada B1 või B2 tasemel rahvusvahelise keeleeksami, millega muuseas saab kandideerida Prantsusmaa ülikoolidesse.

Ka reaalainete vundament on tugev

Lütseumisse tulles ei kaota Sa võimalust jätkata õpinguid reaalsuunal. Kuigi tähelepanu on keelte ja kultuuride süvendatud õppimisel, oskavad reaal- ja loodusteaduste õpetajad panna õpilased oma ainesse armuma ning igal aastal suundub hulk lõpetajaid arstiteaduskonda. Loe lisaks gümnasistide ja vilistlaste mõtisklusi!

Igal klassil on oma klassiruum

Lütseumis on Sul ka gümnaasiumis oma klassiruum, kuhu saad jätta nii koti kui ka õpikud. Enamik tunde toimub oma klassis ning asjadega ei pea mööda maja ringi rändama. Õpikud saad jätta kooli ka ööseks.

Lütseum on Tallinna koolidest üks väiksemaid

Igas lennus on ainult kaks paralleelklassi. Kogu koolis tuntakse üksteist nägu- ja nimepidi ning õpilased suhtlevad nii vanemate kui ka nooremate koolikaaslastega.

Kaidi Raid

40. lend, lõpetas 2020
Lütseumis olen käinud 1. klassist peale, aga põhikooli lõpus mõtlesin, et võiks ehk gümnaasiumisse kuhugi mujale minna. Arvasin siis, et tahan ülikoolis majandust õppida, mistõttu tundus Reaalkooli majandussuund õige valik. Vestlusele sain, kuid edasi kahjuks mitte...

Lagle Kaubi

43. lend, lõpetab 2023
Võiks öelda, et sattusin lütseumisse üsnagi juhuslikult. Ma ei olnud eriti kursis kooli tegevuse ega põhimõtetega, kuid minu arvamus Prantsuse Lütseumist on väga positiivselt avardunud selle poole aasta jooksul, mis ma olen siin koolis õppinud. Peamine eelis on kindlasti...

Rasmus Made

42. lend, lõpetab 2022
Lütseumi gümnaasiumi kõige tugevamaks küljeks pean niinimetatud „õppimiskallakut”. See tähendab, et kõiki aineid õpitakse ühesuguse põhjalikkusega. Ma ei teadnud põhikooli lõpus ega tea ka praegu, millisel erialal oma õppeteekonda jätkata tahan...

Richard Heering

43. lend, lõpetab 2023
Arvan, et lütseumisse tulek on hea otsus, kui sulle meeldib mugavalt väike seltskond ning väga professionaalne lähenemine õppimisele. Mul tekkis soov lütseumis jätkada juuni alguses, kui olin saanud teada vastused teistelt koolidelt. Kuigi soovisin...

Beatricepaola d’Angelo

41. lend, lõpetab 2021
Ma sattusin lütseumisse suhteliselt juhuslikult. Samas öeldakse, et juhus on saatuse hüüdnimi ja ma kipun selle väitega nõustuma. Käes oli juba üheksanda klassi kevad, märtsikuu, ja ma ei olnud mitte ühegi kooli katsetel käinud. Ühiskonnaõpetuse tunni ajal...

Kaarel Fridolin

41. lend, lõpetab 2021
Otsustasin gümnaasiumisse jääda Tallinna Prantsuse Lütseumisse, sest hindasin väga kõrgelt põhikoolist tuttavaid toetavaid kaasõpilasi ja õpetajaid, kes suutsid ka kõige raskematel hetkedel kooli toredaks muuta. Kindlasti julgen lütseumi...

Kaidi Raid

40. lend, lõpetas 2020

Lütseumis olen käinud 1. klassist peale, aga põhikooli lõpus mõtlesin, et võiks ehk gümnaasiumisse kuhugi mujale minna. Arvasin siis, et tahan ülikoolis majandust õppida, mistõttu tundus reaalkooli majandussuund õige valik. Vestlusele sain, kuid edasi kahjuks mitte... või vähemalt nii arvasin ma siis. Olukorrast tingituna jäin lütseumi ja aasta jooksul selgus, et paremini minna polekski saanud, sest huvi majanduse vastu kadus üsna pea. Uueks suunaks kujunes hoopis meditsiin. Olin murelik, kas lütseumis on reaalained ikka piisavalt tugevad, et arstiteaduskonda sisse saada, aga peale lõpueksameid avastasin, et olin vastuvõtunimekirjas esimese 20 seas 185st. Lisaks reaalainetele sain ma lütseumist aga kuhjaga kultuuriteadmisi ja -elamusi, millest oleksin reaalsuunaga klassis või koolis käies ilma jäänud.

Paljusid kindlasti hirmutavad jutud, et lütseumis õpitakse ennast surnuks ja elust väljaspool õppetööd pole mõtet unistadagi. Mingil määral on nendes muidugi iva sees – lütseumisse ei ole mõtet tulla sooviga teha võimalikult vähe tööd. Küll aga on vägagi võimalik hästi õppida ja selle kõrvalt käia ka trennis, peol või isegi tööl. Lütseumlaste ühised peod on vaieldamatult see, mis ühendab ka erinevates klassides käivad õpilasi või vilistlasigi. Samuti jäävad nendest tõenäoliselt kõige eredamad mälestused. Samas ei jää koolitunnid neile palju alla, sest nalja saab ka õpetajatega. Nalja ja nalja tegemist mõistavad lütseumlased üldse väga hästi, mistõttu igav ei hakka siin koolis kunagi.

Lagle Kaubi

43. lend, lõpetab 2023

Võiks öelda, et sattusin lütseumisse üsnagi juhuslikult. Ma ei olnud eriti kursis kooli tegevuse ega põhimõtetega, kuid minu arvamus Prantsuse Lütseumist on väga positiivselt avardunud selle poole aasta jooksul, mis ma olen siin koolis õppinud. Peamine eelis on kindlasti 3 aasta jooksul väga hea põhjaga prantsuse keele omandamine. Kelle peast ei oleks kasvõi korra läbi vilksatanud soov jalutada Pariisi tänavatel ning mõista enda ümber kõlavat jutusuminat? Isegi kui see on jäänud vaid õhkõrnaks unistuseks, siis kindlasti tugevneb see soov meie koolis õppides.

Tallinna Prantsuse Lütseumi missioon on kasvatada kultuurset ja väärikat kodanikku ja ma usun, et poole aastaga olen ma juba palju rohkem seda moodi, juba peale esimesi teatrikülastusi või kunstitesti. TPL-i gümnaasium pakub mitmekülgset, silmaringi avardavat õpet igas aines. Kergenduseks oli, et polnud vaja pead murda selle üle, millist õppesuunda valida. Iga päev olen ümbritsetud ägedate inimeste, huvitavate õpetajate ning sõbraliku atmosfääriga. Ma olen väga rahul, et minu gümnaasiumivalikuks osutus just see kool!

Rasmus Made

42. lend, lõpetab 2022

Lütseumi gümnaasiumi kõige tugevamaks küljeks pean niinimetatud „õppimiskallakut”. See tähendab, et kõiki aineid õpitakse ühesuguse põhjalikkusega. Ma ei teadnud põhikooli lõpus ega tea ka praegu, millisel erialal oma õppeteekonda jätkata tahan. Lütseumi gümnaasium on sarnases olukorras noore jaoks suurepärane, sest õpilasele laotakse teadmistest tugev ja laiapõhjaline vundament, mis jätab kõik uksed avatuks.

Väga suureks plussiks on ka lütseumile eriomased silmaringi laiendavad kultuuriteadmised, mis garanteerivad, et lütseumi õpilane on elu lõpuni teadlik muuseumi- ja teatrikülastaja. Ei saa mainimata jätta, et väike kool, ühes lennus vaid kaks paralleeli, teeb koolielu kirevaks. Kogu gümnaasium tunneb üksteist nimepidi ning ühendatud jõuga on õppimine mitte ainult lihtne, vaid ka nakkav.

Richard Heering

43. lend, lõpetab 2023

Arvan, et lütseumisse tulek on hea otsus, kui sulle meeldib mugavalt väike seltskond ning väga professionaalne lähenemine õppimisele. Mul tekkis soov lütseumis jätkata juuni alguses, kui olin saanud teada vastused teistelt koolidelt. Kuigi soovisin algul kooli vahetada, et kogeda midagi uut, otsustasin ikkagi lütseumi jääda. Klassikaaslased olid mulle aastastega nii kalliks saanud, et tundus lausa kuritegu neist lahkuda. Samuti soovisin jääda lütseumisse, sest pidasin Hariduse tänava koolimaja teiseks koduks.

Lütseumi koolimaja on üks kaunimaid ja hubasemaid hooneid, mida tean. Paljud õpetajad, nt õp Oopkaup, Kokk, Liinev, Reier ning Trojanova on vaid mõned paljudest väga südamlikest ja headest õpetajatest, kes meie koolis tunde annavad. Kuigi ma pole just kõige distsiplineeritum õpilane ning kindlasti mitte kõige eeskujulikum, tunnen end siiski armastatuna. Eriti nende poolt, keda eelnevalt mainisin. Lütseumis õppides märkad ka seda, et silmaring laieneb märkimisväärselt. Kooliga käiakse pidevalt teatris ning kooli seinu katavad reprod kuulsatest maalidest. Kokkuvõttes arvan, et lütseum on väga hea valik.

Beatricepaola d’Angelo

41. lend, lõpetab 2021

Ma sattusin lütseumisse suhteliselt juhuslikult. Samas öeldakse, et juhus on saatuse hüüdnimi, ja ma kipun selle väitega nõustuma. Käes oli juba üheksanda klassi kevad, märtsikuu, ja ma ei olnud mitte ühegi kooli katsetel käinud. Ühiskonnaõpetuse tunni ajal tabas mind nagu välk selgest taevast mõistmine, et kahetseksin terve elu, kui järgnevaks kolmeks aastaks oma kooli jääksin. Mugavustsoon ja laiskus ähvardasid mind enesega igaveseks ühte siduda ja seda ma kohe kindlasti ei tahtnud. Ainus kool, mis ei olnud oma katseid märtsis ära teinud, oli lütseum ja ma mõtlesin, et tegu võib olla päris laheda kooliga, aga on üks oluline probleem: Tallinna Prantsuse Lütseum on teatavasti Eesti üks prestiižsemaid koole, kuidas ma sisse pidanuks saama? Mind aitas väga veebilehel olevate õpilaste kirjutatud meenutuste lugemine. Inimesed meenutasid rõõmuga ja mingisuguse võluva nostalgiaga oma gümnaasiumiaastaid, see paelus mind. Ma ei olnud kunagi kuulnud inimesi minu vanast koolist nii hästi ja patriootlikult oma gümnaasiumiajast rääkimas. Mu emakeel on itaalia keel ja ma kolisin Eestisse 2013. aastal, see tähendab, et ma olin üheksanda klassi kevadeks alles viiendat aastat Eestis olnud ja eesti keelt rääkinud, seega loomulikult ei olnud mu keelekasutus just kõige parem ja see oli ka minu kõhkluse põhjuseks. Mõtlesin, et isegi, kui ma imekombel sisse saaks, ei jõuaks ma kunagi kooli lõpetamiseni. Meenutusi aga kirjutasid ka vene emakeelega õpilased ja tänu neile otsustasin siiski proovida ja mitte kohe stardijoonel alla anda.

Siin ma nüüd olen, kirjutan tulevaste uute uudishimulike lütseumlaste jaoks ise sellise teksti ja mul on suur au seda teha. Lütseum on teinud minust täiesti uue inimese: ma olen enesekindlam, laiema silmaringiga ning väga uudishimulik maailmas toimuva suhtes ning uute teadmiste omandamine muudkui kasvatab mu teadmistejanu. Tallinna Prantsuse Lütseum on aidanud mul leida enda koha maailmas, või vähemalt on ta ehitanud laiapõhjalist baasi selleks, et ma saaksin elus julgelt tegeleda sellega, mis mind kirglikuks teeb, sest miski pole võimatu, kui sa ei karda „lolle küsimusi” küsida ja enese arendamiseks vaeva näha. Tõsi, vaeva peab nägema kohati rohkem kui teistes koolides, kuid see ei ole üle jõu käiv töö, kui sind ümbritsevad nii lahedad, erilised ja abivalmid inimesed nagu lütseumis. Lisaks teadmistele on see kool kinkinud mulle kullaväärtusega sõpru, kelle abi peale võin alati loota ja kelle abistamiseks olen ise valmis kõigeks. Ma olin ümbritsetud imelistest klassikaaslastest, kes tegid lõbusaks ja unustamatuks ka gümnaasiumi kõige raskemad ja pingelisemad päevad, supipäevadki olid tänu neile helgemad. Kolm aastat möödusid silmapilguga ja kui mul oleks võimalus ajas tagasi minna, siis ei teeks ma mitte mingil juhul teistsugust valikut. Bonne chance, mes chers!

Kaarel Fridolin

41. lend, lõpetab 2021

Otsustasin gümnaasiumisse jääda lütseumisse, sest hindasin väga kõrgelt põhikoolist tuttavaid toetavaid kaasõpilasi ja õpetajaid, kes suutsid ka kõige raskematel hetkedel kooli toredaks muuta. Kindlasti julgen lütseumi soovitada ka reaalsuuna inimestele, sest kuigi tegu on eelkõige humanitaarkooliga, on reaalained siin väga tugeval tasemel (see kajastub ka näiteks olümpiaadi- ja eksamitulemustes). Humanitaaraineid suudavad õpetajad aga sellise kirega õpetada, et need muutuvad põnevaks ka reaalainete huviga inimestele. Mina näiteks avastasin endas kire ajaloo vastu tänu õp Lippuse ülipõhjalikule ja köitvale ajalookäsitlusele. Koolis juurdub ka igas valdkonnas kasulik harjumus teha tööd põhjalikult ja õigel ajal ning samuti õpetab lütseum väärtustama kunsti ja kultuuri.

Lisainfo: sekretär Jane Sisask
jane.sisask@tpl.edu.ee, 6 462 199

2018. aasta PISA testi tulemused

OECD | 487*
Eesti | 523
Lütseum | 644

*keskmine testi tulemus 2018. aastal

OECD | 489
Eesti | 523
Lütseum | 615

OECD | 489
Eesti | 530
Lütseum | 635

Eesti keele riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

66.7
80.2

2016

67
80.8

2017

67.7
81.8

2018

68.1
79.8

2019

67.9
81

2020

67.5
81.3

Matemaatika riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

52.5
77.8

2016

58.1
85.3

2017

53.8
83.9

2018

57.6
76.5

2019

53.2
76

2020

52.8
76.1