2022/2023. õppeaasta sisseastumine

Registreerimine

17. jaanuar – 16. veebruar 2022

Oodatud on iga laps, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinn.

Vanem täidab registreerimisvormi siin ja lisab lapse isikut tõendava dokumendi koopia.

Kool saadab vanema e-postile registreerimise kohta kinnituse kolme tööpäeva jooksul.

Registreerimine algab eeldatavasti 17. jaanuaril ja lõpeb 16. veebruaril 2022.

Kooliküpsuse uuring

19. ja 20. veebruaril 2022

Uuring toimub eeldatavasti 19. ja 20. veebruaril 2022 Hariduse 8 koolimajas. Täpne kellaaeg ja korralduslik info saadetakse vanemale pärast registreerimist e-kirjaga.

Laps kirjutab lühikese etteütluse suurte tähtedega (A, B, C), liidab ja lahutab 10 piires ning tunneb mõisteid suurem kui ja väiksem kui. Seejärel loeb ta nii suurte (A, B, C) kui ka väikeste tähtedega (a, b, c) lihtsat eestikeelset teksti ja on valmis õpetajale rääkima, mis on selle mõte. Lõpuks vestleb laps õpetajaga eesti keeles, teab oma nime, vanust, elukohta, tunneb aastaaegu ja oskab rääkida oma kodumaast ja kodulinnast.

Vastuvõtmine

21. veebruar 2022

Nimekiri tekib kooliküpsuse uuringu tulemuste põhjal. Iga uuringuosa (etteütlus, arvutamine, lugemine, tekstist arusaamine ja vestlus) eest võib saada kuni 10 punkti.

Kool annab tulemused vanemale teada e-posti teel 21. veebruaril 2022. Kui laps on arvatud õpilaskandidaatide nimekirja, esitab vanem hiljemalt 24. veebruaril 2022 e-posti teel kooli vastuvõtmise avalduse.

Nimekiri võib muutuda kuni 1. septembrini 2022. Kui vanem otsustab õpilaskohast loobuda, annab ta sellest e-posti teel koolile teada. Kool pakub sel juhul kohta nimekirjas järgmisele kandidaadile.

Kas teadsid?

Lütseum on Tallinna koolidest üks pisemaid

Igas lennus on ainult kaks paralleelklassi. Kogu koolis tuntakse üksteist nägu- ja nimepidi ning õpilased suhtlevad nii vanemate kui ka nooremate koolikaaslastega.

Igal klassil on oma klassiruum

Lütseumi õpilastel on kooli lõpuni oma klassiruum, kuhu saab jätta nii ranitsa kui ka õpikud. Enamik õppetunde toimub oma klassiruumis ning õpilased ei pea asjadega mööda maja ringi rändama. Raskemad õpikud saab jätta kooli ka ööseks, et koolikott koju minnes kergem oleks.

Juba algklassides õpitakse kolme võõrkeelt

Lütseumis õpitakse süvendatult kolme võõrkeelt: alates 1. klassist prantsuse, 3. klassist vene ja 4. klassist inglise keelt. Keeletundideks jagatakse klass kahte rühma. Lütseumi keeleõpe on kultuurikallakuga.

Emma Daum

48. lend, lõpetab 2028
Kohe algusest peale, kui ma siia kooli tulin, tundsin end koduselt. Eelkoolis olid toredad ja lahked õpetajad ja siis tundus kool mulle imelihtne. Ajapikku hakkasin mõistma, et targaks saamiseks tuleb […]

Erik Leetmaa

48. lend, lõpetab 2028
Mulle meeldib meie kool, sest siin tahavad õpetajad meid väga targaks, kultuurseks ja intelligentseks teha. Õppida on päris palju, aga vaba aega jääb ka. Meie kool on ilus – seintel […]

Albert Lukas

47. lend, lõpetab 2027
Kui ma tulin 6. klassi Tallinna Prantsuse Lütseumi õppima, ei teadnud ma, mida oodata. Olin kuulnud õuduslugusid õppimisest, kuid ka kiituseid õpetajatele ja direktorile. Kuna ma kolisin Belgiast Eestisse ja […]

Mart Juur

lapsevanem
Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna […]

Nikolai Novosjolov

lapsevanem
Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja […]

Maarja Vaino

lapsevanem
Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse […]

Emma Daum

48. lend, lõpetab 2028

Kohe algusest peale, kui ma siia kooli tulin, tundsin end koduselt. Eelkoolis olid toredad ja lahked õpetajad ja siis tundus kool mulle imelihtne. Ajapikku hakkasin mõistma, et targaks saamiseks tuleb ikkagi väga palju vaeva näha. Varsti tuli meie kooli ka minu naabritüdruk, siis minu õde ja mu naabritüdruku õde ka. Nüüd on päris tore siin neljakesi koolipinkide taga istuda ja vahetundides koos juttu puhuda. Tihti saame üksteist ka kodutöödes aidata. Eriti tore on see distantsõppe ajal.

Ka koolist olen ma leidnud palju uusi sõpru. Muide, mu pinginaabriga me kohtusime juhuslikult juba lasteaias. Meie klassis juhtub alati midagi põnevat. Meie klassivennad leiavad pidevalt igasuguseid ideid, kuidas vingerpussi teha. Meie klassi põhilist paharetti kutsutakse ka mõnikord Tootsiks „Kevade“ raamatust, sest ta sarnaneb oma käitumise poolest temaga. Mulle meeldib meie koolis see, et me õpime prantsuse keelt ja käime tihti muuseumis, teatrites ja kontserdil. Veel meeldib mulle võtta osa vahvatest üritustest koolis nagu näiteks SNKT ja prantsuse laulu konkurss.

Erik Leetmaa

48. lend, lõpetab 2028

Mulle meeldib meie kool, sest siin tahavad õpetajad meid väga targaks, kultuurseks ja intelligentseks teha. Õppida on päris palju, aga vaba aega jääb ka. Meie kool on ilus – seintel ripuvad kuulsate kunstnike maalide koopiad. Meie koolil on suur võimla ja vägev tunnel, mida teistel koolidel pole.

Minu lemmiktunnid on ajalugu ja tööõpetus. Ajalugu meeldib mulle sellepärast, et saan teada põnevaid asju minevikust ja sõdadest. Tööõpetuses saab endale ise asju meisterdada ning selleks vajalikke juppe lõigata ja lihvida. Ka vene keel meeldib mulle, aga ma arvan, et meil ei peaks igal nädalal kontrolltöö olema. Koolis saab vahepeal nalja ja mõnikord ka pahandada. Näiteks mõnikord on naljakas, kui õpetaja annab kaks korda sama asja õppida. Pahandada saan siis, kui tunnis natukene liiga palju räägin.

Ma arvan, et koolis on kasulik käia, sest siin saab targaks ja leiab uusi sõpru, kellega koos vabal ajal midagi huvitavat ette võtta.

Albert Lukas

47. lend, lõpetab 2027
Kui ma tulin 6. klassi Tallinna Prantsuse Lütseumi õppima, ei teadnud ma, mida oodata. Olin kuulnud õuduslugusid õppimisest, kuid ka kiituseid õpetajatele ja direktorile. Kuna ma kolisin Belgiast Eestisse ja rääkisin prantsuse keelt nagu emakeelt, oli TPL parim valik. Nüüd kui olen siin juba õppinud tükk aega, tean rohkem. TPL on väga mitmekülgne, matemaatikaolümpiaadist kõrgtehnoloogiaga tööõpetuseklassini, matkast looduses kuni ooperini Estonias. Siit koolist saab mitmekülgse ja hea hariduse ja siin on huvitav õppida.
On tõsi, et TPLis õppimine ei ole alati lihtne, õppida on vaja palju, kuid see ei riku kuidagi koolielamust ja headeks hetkedeks on alati ruumi isegi intensiivse õppimisega koolis. Ja seda ongi ju oodata heast koolist nagu Tallinna Prantsuse Lütseum!

Mart Juur

lapsevanem

Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna üldist haridustaset.

Koole on Tallinnas palju, sellegipoolest pole valik olnud raske. Saatsime Kaisa lütseumi, kuna vanem õde oli lütseumi lõpetanud ja koolitee oli tuttav. Tõsi küll, Maria astus lütseumisse siis, kui kool oli veel suhteliselt väike ja tegutses Luise tänavas. Ei anna võrreldagi praeguste mastaapidega.

Tagantjärele ei oskagi päris selgelt põhjendada, miks on tundunud õige lapsed lütseumisse suunata. Kindlasti mõjutas teadmine, et lütseumis on toredad õpetajad ja mõnus atmosfäär. Lütseumisse nad igatahes läksid ja rahu majas.

Muide, minu õepoeg Sten on samuti lütseumi vilistlane. Perekondlik üritus niisiis.

Nikolai Novosjolov

lapsevanem

Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja humanitaarained. See sobis meile väga. Valiku tegemisel lähtusime ka vanast ütlusest: „Ära otsi lapsele kooli, otsi õpetajat.“ Suheldes tuttavatega, kes on seotud lütseumiga, saime teada, et tegemist on toreda ja professionaalse kollektiiviga. Nüüd, juba omal kogemusel, saame seda kinnitada. Meie noorem laps, vähemalt praegu, käib hea meelega koolis.

Prantsuse keele ilu ja kasutusala mängisid valiku tegemisel samuti suurt rolli. Meil on vehklemispere ja meie spordiala ametlik keel on prantsuse keel.

Samuti oli meie jaoks oluline kooli juhtkond, sest sellest sõltub väga palju: kooli suund, eesmärgid, traditsioonid, õpetajate tase. Lütseumi juhtkonnal on pikaajalised ja püsivad traditsioonid, mis väljenduvad õpilaste õppeedukuses.

Lütseumi kohta räägiti ka, et tõsiselt tegeleda spordiga ja hästi õppida on keeruline. Peab tunnistama, et mingil määral on see tõsi, aga jutt käib vanemate klasside kohta. Arvan, et see on mõtlemise koht. Lütseumis suhtutakse tõsiselt kultuuri, sport on ju samuti kultuuri osa. Ka sportlased vajavad head haridust. Maailmakuulsad lütseumi vilistlased on Georg Ots ja Elina Netšajeva, see kõlab väga uhkelt. Miks ei võiks lütseumis õppida näiteks ka tulevased Gerd Kanterid?

Maarja Vaino

lapsevanem

Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse algkodu.

Sest mida haridus laiemalt tähendab? Lisaks tunniplaanis ettenähtule on ju midagi veel. On olemas ka varjatud õppekava, mis annab lapsele väärtushinnangud, kombed, kultuuritunnetuse. Just see varjatud õppekava on teinud minu meelest lütseumist kooli, mida saab seostada intelligentsuse, kultuursuse ja haritusega kõige laiemas mõttes. See kool ei anna ellu kaasa mitte ainult õppimisharjumust ja tugevaid teadmisi, vaid ka avara silmaringi ning kultuurilise orienteerumisvõime. Oma kooli tunne ja head sõbrad jäävad niikuinii.

Lisainfo: sekretär Jane Sisask
jane.sisask@tpl.edu.ee, 6 462 199

2018. aasta PISA testi tulemused

OECD | 487*
Eesti | 523
Lütseum | 644

*keskmine testi tulemus 2018. aastal

OECD | 489
Eesti | 523
Lütseum | 615

OECD | 489
Eesti | 530
Lütseum | 635

Eesti keele riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

66.7
80.2

2016

67
80.8

2017

67.7
81.8

2018

68.1
79.8

2019

67.9
81

2020

67.5
81.3

Matemaatika riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

52.5
77.8

2016

58.1
85.3

2017

53.8
83.9

2018

57.6
76.5

2019

53.2
76

2020

52.8
76.1