Eelkooli tunnid novembrikuus:

laupäev 05.11.2021 kell 10.00 – 12.00;

laupäev 13.11.2021 kell 10.00 – 12.00;

laupäev 20.11.2021 kell 10.00 – 12.00;

laupäev 27.11.2021 kell 10.00 – 12.00.

Saabumine 9.30 – 9.55 hajutatult.

Lahkumine:

I rühm lahkub kell 12.05;

II ja III rühm lahkub 12.10;

IV ja V rühm lahkub kell 12.15.

Palume kooli kodulehelt vaadata vajalike õppevahendite nimekiri, mis asub siin. NB! Päeviku sisekaanele märkida vanema toimiv kontakttelefon!

2022/2023. õppeaasta sisseastumine

Registreerimine

Eelkooli on oodatud laps, kes peaks järgmisel õppeaastal astuma I klassi.

Eelkooli registreerimiseks täidab vanem ankeedi ja saadab selle aadressile
margit.naaber@tpl.edu.ee.

Eelkooli nimekiri moodustatakse ankeetide laekumise järjekorras. Kool saadab vanema e-postile registreerimise kohta kinnituse kolme tööpäeva jooksul.

2021/2022. õppeaastaks on eelkooli kohad täis! 2022/2023. õppeaastaks registreerimine algab 25. veebruaril 2022.

Õppetöö

Eelkoolis toimuvad eesti keele, matemaatika ja käelise tegevuse tunnid, millega seome ka loodusõpetuse.

Tunnid toimuvad septembrist maini laupäeviti Hariduse 8 koolihoones. On võimalik, et mõned tunnid toimuvad ka nädala keskel õhtupoolikutel (seoses vaheaegadega) – sellest anname ette teada.
Eelkoolis õppimine ei taga Tallinna Prantsuse Lütseumi vastuvõtmist. Kooliküpsuse uuring tuleb läbida kõigil I klassi astuda soovijail.

Tasu ja õppevahendid

Eelkooli tasu on 40 eurot kuus.

Vajalikud õppevahendid on järgmised:

  • pinal (liim, kustukumm, harilik pliiats, värvipliiatsid, joonlaud, käärid);
  • ruuduline vihik (sinine ümbrispaber ning vihiku peale kirjutage palun lapse ees- ja perekonnanimi);
  • 16 joonega joonelised vihikud – 3 tükki (punane ümbrispaber ning vihiku peale kirjutage palun lapse ees- ja perekonnanimi);
  • värvilised paberid;
  • päevik, milleks palume valida tavalise vihiku (õppimise kleebime ise päevikusse).

Mart Juur

lapsevanem
Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna […]

Nikolai Novosjolov

lapsevanem
Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja […]

Maarja Vaino

lapsevanem
Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse […]

Mart Juur

lapsevanem

Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna üldist haridustaset.

Koole on Tallinnas palju, sellegipoolest pole valik olnud raske. Saatsime Kaisa lütseumi, kuna vanem õde oli lütseumi lõpetanud ja koolitee oli tuttav. Tõsi küll, Maria astus lütseumisse siis, kui kool oli veel suhteliselt väike ja tegutses Luise tänavas. Ei anna võrreldagi praeguste mastaapidega.

Tagantjärele ei oskagi päris selgelt põhjendada, miks on tundunud õige lapsed lütseumisse suunata. Kindlasti mõjutas teadmine, et lütseumis on toredad õpetajad ja mõnus atmosfäär. Lütseumisse nad igatahes läksid ja rahu majas.

Muide, minu õepoeg Sten on samuti lütseumi vilistlane. Perekondlik üritus niisiis.

Nikolai Novosjolov

lapsevanem

Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja humanitaarained. See sobis meile väga. Valiku tegemisel lähtusime ka vanast ütlusest: „Ära otsi lapsele kooli, otsi õpetajat.“ Suheldes tuttavatega, kes on seotud lütseumiga, saime teada, et tegemist on toreda ja professionaalse kollektiiviga. Nüüd, juba omal kogemusel, saame seda kinnitada. Meie noorem laps, vähemalt praegu, käib hea meelega koolis.

Prantsuse keele ilu ja kasutusala mängisid valiku tegemisel samuti suurt rolli. Meil on vehklemispere ja meie spordiala ametlik keel on prantsuse keel.

Samuti oli meie jaoks oluline kooli juhtkond, sest sellest sõltub väga palju: kooli suund, eesmärgid, traditsioonid, õpetajate tase. Lütseumi juhtkonnal on pikaajalised ja püsivad traditsioonid, mis väljenduvad õpilaste õppeedukuses.

Lütseumi kohta räägiti ka, et tõsiselt tegeleda spordiga ja hästi õppida on keeruline. Peab tunnistama, et mingil määral on see tõsi, aga jutt käib vanemate klasside kohta. Arvan, et see on mõtlemise koht. Lütseumis suhtutakse tõsiselt kultuuri, sport on ju samuti kultuuri osa. Ka sportlased vajavad head haridust. Maailmakuulsad lütseumi vilistlased on Georg Ots ja Elina Netšajeva, see kõlab väga uhkelt. Miks ei võiks lütseumis õppida näiteks ka tulevased Gerd Kanterid?

Maarja Vaino

lapsevanem

Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse algkodu.

Sest mida haridus laiemalt tähendab? Lisaks tunniplaanis ettenähtule on ju midagi veel. On olemas ka varjatud õppekava, mis annab lapsele väärtushinnangud, kombed, kultuuritunnetuse. Just see varjatud õppekava on teinud minu meelest lütseumist kooli, mida saab seostada intelligentsuse, kultuursuse ja haritusega kõige laiemas mõttes. See kool ei anna ellu kaasa mitte ainult õppimisharjumust ja tugevaid teadmisi, vaid ka avara silmaringi ning kultuurilise orienteerumisvõime. Oma kooli tunne ja head sõbrad jäävad niikuinii.

Lisainfo: eelkooli koordinaator Margit Naaber
margit.naaber@tpl.edu.ee