Sooviavaldus

Üleminekuklassi (II–IX ja XI–XII klass) võib kandideerida, kui seal on vabu kohti. Õpilane peab oskama prantsuse, vene ja inglise keelt vähemalt selle klassi õppekava  tasemel, kuhu ta astuda soovib.

Sooviavalduse võib esitada aasta ringi, täites registreerimisvormi siin.

Kool saadab kolme tööpäeva jooksul e-posti teel vastuse, andes teada, kas klassis on vabu kohti ja kuidas toimub vastuvõtt.

Testid ja vestlus

Õpilase teadmiste ja oskuste kontrolliks korraldatakse testid ja vestlus. Täpne aeg ja korralduslik info teatatakse õpilasele või tema vanemale e-kirjaga.

Üldjuhul kohtub õpilaskandidaat väikese kirjaliku töö tegemiseks ja vestluseks eesti keele, matemaatika, prantsuse keele, vene keele ja inglise keele õpetajaga.

Vastuvõtmine

Vastuvõtmisest teatatakse õpilasele või tema vanemale e-posti teel esimesel võimalusel. Õpilane või tema vanem esitab seejärel kooli vastuvõtmise avalduse, lisab isikut tõendava dokumendi koopia ja hinnetelehe. Klass rõõmustab, et on saanud uue sümpaatse kaaslase võrra rikkamaks.

Kas teadsid?

Lütseum on Tallinna koolidest üks pisemaid

Igas lennus on ainult kaks paralleelklassi. Kogu koolis tuntakse üksteist nägu- ja nimepidi ning õpilased suhtlevad nii vanemate kui ka nooremate koolikaaslastega.

Igal klassil on oma klassiruum

Lütseumi õpilastel on kooli lõpuni oma klassiruum, kuhu saab jätta nii koti kui ka õpikud. Enamik õppetunde toimub oma klassiruumis ning õpilased ei pea asjadega mööda maja ringi rändama. Raskemad õpikud saab jätta kooli ka ööseks, et koolikott koju minnes kergem oleks.

Ka reaalainete vundament on tugev

Lütseumisse tulles ei kaota õpilane võimalust jätkata õpinguid reaalsuunal. Kuigi tähelepanu on keelte ja kultuuride süvendatud õppimisel, oskavad reaal- ja loodusteaduste õpetajad panna õpilased oma ainesse armuma ning igal aastal suundub hulk lõpetajaid arstiteaduskonda. Loe lisaks gümnasistide ja vilistlaste mõtisklusi!

Triini-Li Ojakallas

44. lend, lõpetab 2024
Minu huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu sai alguse alles 7. klassis. Ilma pikema järelemõtlemiseta valmis plaan minna Prantsusmaale vahetusaastale. Elasin ja õppisin pool aastat Kesk-Püreneedes ja teise poole Pariisi […]

Alice Zõrjanova

43. lend, lõpetab 2023
Pealtvaatajale võib tunduda, et lütseumi sisseastumine keset põhikooli on võimatu. Aga kes otsib, see leiab, ja nii leidsin ka mina. Et mul oli oma vanas koolis igavavõitu, sõpru ei olnud […]

Albert Lukas

47. lend, lõpetab 2027
Kui ma tulin 6. klassi Tallinna Prantsuse Lütseumi õppima, ei teadnud ma, mida oodata. Olin kuulnud õuduslugusid õppimisest, kuid ka kiituseid õpetajatele ja direktorile. Kuna ma kolisin Belgiast Eestisse ja […]

Mart Juur

lapsevanem
Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna […]

Nikolai Novosjolov

lapsevanem
Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja […]

Maarja Vaino

lapsevanem
Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse […]

Triini-Li Ojakallas

44. lend, lõpetab 2024

Minu huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu sai alguse alles 7. klassis. Ilma pikema järelemõtlemiseta valmis plaan minna Prantsusmaale vahetusaastale. Elasin ja õppisin pool aastat Kesk-Püreneedes ja teise poole Pariisi äärelinnas, nähes kahte äärmust. Järgmisel suvel naasin Eestisse. Seejärel tekkis mul mure, et kaotan omandatud keeleoskuse kiiresti, kuna ilma praktikata keel suus ei püsi. Tuttavate soovitusi kuulda võttes otsustasin teha katsed Tallinna Prantsuse Lütseumisse ja selle otsuse üle olen ma väga õnnelik. Lisaks kooli eripärale, milleks on prantsuse keele süvitsi õppimine, ootas mind ees tervitav ja uudishimulik seltskond ning suurepärane õpikeskkond.

Minus on säilinud soov ühel päeval Prantsusmaale naasta, mööda Seine'i kallast jalutada ja kohvikutest voogavat kohalikku muusikat kuulata. Ent mis saaks olla parem kui kesk ümberringi keerlevat melu saada aru ka kõneldava keele tähendusest? Eriti olles prantslaste keskel, kes teadagi ei ole osavad inglise keele kõnelejad. Selleks, et kohapeal hakkama saada, tuleb osata rohkem kui kõigest „bonjour“ öelda. Minu unistuste elluviimiseks pakub lütseum ideaalset keelepagasit ja kultuurilisi teadmisi.

Alice Zõrjanova

43. lend, lõpetab 2023

Pealtvaatajale võib tunduda, et lütseumi sisseastumine keset põhikooli on võimatu. Aga kes otsib, see leiab, ja nii leidsin ka mina. Et mul oli oma vanas koolis igavavõitu, sõpru ei olnud ja tekkis tahe hakata õppima veel mõnda võõrkeelt, otsustasin pakkumisest kinni haarata. Ainsaks takistuseks oli eesti keele kui emakeele oskamatus, mida kõrvaldasin olulisel määral eraõpetaja tundides. Ettevalmistus oli raske, aga eks ma olin nõus palju pingutama. Tegu tasus ennast ära ja ma pole kunagi kahetsenud kooli vahetust. Klassiõed-vennad ja klassijuhataja võtsid mind lahkelt vastu, olid (ja on siiamaani) toredad ja abivalmid. Kooli atmosfäär tundus omapärane - reprod seintel, väikesed klassid, vanad paekivist trepid … ja muidugi tuletõrjesireeniga võrreldav koolikell. See kõik sai mulle aegamööda tuttavaks ja koduseks, samuti harjusin ära ka kiire õppimistempo ja kunstitestidega. Lütseumi “kultuurikiiks”, millega hirmutatakse sisseastujaid, mulle sobib ja meeldib - olin ka varem huvitunud kunstist, käinud teatris ja kontsertidel. Klassiga ja kooli toetusel on seda teha muidugi lõbusam, saab jagada muljeid ja nautida arutelusid. Olen õnnelik, et julgesin teha pöörde oma elus, tutvuda uute inimestega ja sukelduda L. Carrolli Alice’i moel lütseumi põnevasse ellu.

Albert Lukas

47. lend, lõpetab 2027
Kui ma tulin 6. klassi Tallinna Prantsuse Lütseumi õppima, ei teadnud ma, mida oodata. Olin kuulnud õuduslugusid õppimisest, kuid ka kiituseid õpetajatele ja direktorile. Kuna ma kolisin Belgiast Eestisse ja rääkisin prantsuse keelt nagu emakeelt, oli TPL parim valik. Nüüd kui olen siin juba õppinud tükk aega, tean rohkem. TPL on väga mitmekülgne, matemaatikaolümpiaadist kõrgtehnoloogiaga tööõpetuseklassini, matkast looduses kuni ooperini Estonias. Siit koolist saab mitmekülgse ja hea hariduse ja siin on huvitav õppida.
On tõsi, et TPLis õppimine ei ole alati lihtne, õppida on vaja palju, kuid see ei riku kuidagi koolielamust ja headeks hetkedeks on alati ruumi isegi intensiivse õppimisega koolis. Ja seda ongi ju oodata heast koolist nagu Tallinna Prantsuse Lütseum!

Mart Juur

lapsevanem

Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna üldist haridustaset.

Koole on Tallinnas palju, sellegipoolest pole valik olnud raske. Saatsime Kaisa lütseumi, kuna vanem õde oli lütseumi lõpetanud ja koolitee oli tuttav. Tõsi küll, Maria astus lütseumisse siis, kui kool oli veel suhteliselt väike ja tegutses Luise tänavas. Ei anna võrreldagi praeguste mastaapidega.

Tagantjärele ei oskagi päris selgelt põhjendada, miks on tundunud õige lapsed lütseumisse suunata. Kindlasti mõjutas teadmine, et lütseumis on toredad õpetajad ja mõnus atmosfäär. Lütseumisse nad igatahes läksid ja rahu majas.

Muide, minu õepoeg Sten on samuti lütseumi vilistlane. Perekondlik üritus niisiis.

Nikolai Novosjolov

lapsevanem

Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja humanitaarained. See sobis meile väga. Valiku tegemisel lähtusime ka vanast ütlusest: „Ära otsi lapsele kooli, otsi õpetajat.“ Suheldes tuttavatega, kes on seotud lütseumiga, saime teada, et tegemist on toreda ja professionaalse kollektiiviga. Nüüd, juba omal kogemusel, saame seda kinnitada. Meie noorem laps, vähemalt praegu, käib hea meelega koolis.

Prantsuse keele ilu ja kasutusala mängisid valiku tegemisel samuti suurt rolli. Meil on vehklemispere ja meie spordiala ametlik keel on prantsuse keel.

Samuti oli meie jaoks oluline kooli juhtkond, sest sellest sõltub väga palju: kooli suund, eesmärgid, traditsioonid, õpetajate tase. Lütseumi juhtkonnal on pikaajalised ja püsivad traditsioonid, mis väljenduvad õpilaste õppeedukuses.

Lütseumi kohta räägiti ka, et tõsiselt tegeleda spordiga ja hästi õppida on keeruline. Peab tunnistama, et mingil määral on see tõsi, aga jutt käib vanemate klasside kohta. Arvan, et see on mõtlemise koht. Lütseumis suhtutakse tõsiselt kultuuri, sport on ju samuti kultuuri osa. Ka sportlased vajavad head haridust. Maailmakuulsad lütseumi vilistlased on Georg Ots ja Elina Netšajeva, see kõlab väga uhkelt. Miks ei võiks lütseumis õppida näiteks ka tulevased Gerd Kanterid?

Maarja Vaino

lapsevanem

Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse algkodu.

Sest mida haridus laiemalt tähendab? Lisaks tunniplaanis ettenähtule on ju midagi veel. On olemas ka varjatud õppekava, mis annab lapsele väärtushinnangud, kombed, kultuuritunnetuse. Just see varjatud õppekava on teinud minu meelest lütseumist kooli, mida saab seostada intelligentsuse, kultuursuse ja haritusega kõige laiemas mõttes. See kool ei anna ellu kaasa mitte ainult õppimisharjumust ja tugevaid teadmisi, vaid ka avara silmaringi ning kultuurilise orienteerumisvõime. Oma kooli tunne ja head sõbrad jäävad niikuinii.

Lisainfo: sekretär Jane Sisask
jane.sisask@tpl.edu.ee, 6 462 199

2018. aasta PISA testi tulemused

OECD | 487*
Eesti | 523
Lütseum | 644

*keskmine testi tulemus 2018. aastal

OECD | 489
Eesti | 523
Lütseum | 615

OECD | 489
Eesti | 530
Lütseum | 635

Eesti keele riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

66.7
80.2

2016

67
80.8

2017

67.7
81.8

2018

68.1
79.8

2019

67.9
81

2020

67.5
81.3

Matemaatika riigieksam

Eesti keskmine tulemus (punkti)
Lütseumi keskmine tulemus

2015

52.5
77.8

2016

58.1
85.3

2017

53.8
83.9

2018

57.6
76.5

2019

53.2
76

2020

52.8
76.1