Intervjueeris Kätleen Põllu (Xa)
Alice Lill on töötab Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhatajana. Arstide perekonnast pärit Alicel on suur meditsiinialane teadmistepagas ja praktikakogemus. Kes teine oleks kompetentsem inimene andmaks nii vastuseid küsimustele kui ka jagama oma nippe inimese tervise kohta? Alice’iga tuli juttu meditsiinist, selle õppimisest ja tervishoiu valdkonnas töötamisest.
Pilt: Ida-Tallinna Keskhaigla
Mis mõjutas Sind eriala valiku tegemisel? Mida paneksid arsti eriala valivatele noortele südamele?
Ülikooli õppima minnes võivad olla meil mingid mõtted ja kujutelmad, millist eriala tahame tulevikus valida, alati see nii ei lähe. Mina mäletan, et tahtsin alguses õppida hambaarstiks, kuid astusin siiski raviosakonda, sest plaanisin lõpetades saada naistearstiks. Praktika ajal hakkas mind aga väga huvitama sisemeditsiin. Sattusin praktikale väga ametivennalike ja tarkade kolleegide juurde Mustamäe haigla sisehaiguste osakonda, hiljem astusin sisehaiguste residentuuri ja nii minust sisearst saigi.
Noortel arstidel soovitan praktika perioodil ja miks mitte ka varem, näiteks töövarju- päevadel, suvel haiglas töötades käia erinevates osakondades – nii leitakse oma tõeline kutsumus.
Millised olid suurimad eelarvamused meditsiini õppima minnes ning kas need osutusid põhjendatuks?
Kuna ka minu ema on arst, siis olin juba lapsest saati meditsiiniga igapäevaelus päris palju kokku puutunud, käinud temaga tööl kaasas ning ka meditsiiniõpingute teemadel rääkinud. Teadsin umbes 6.-7. klassis, et soovin saada arstiks, peale 8. klassi käisin suviti tööl hambaarsti abilisena. Teadsin sedagi, et õpingud on pikad ja kohati rasked – seega olin ette valmistatud. Tore oli, et mitmed minu õppejõud olid õpetanud ka minu ema, rääkisime õpingute ajal emaga meditsiiniteemadel väga palju ja mul oli temast abi. Eriala omandamiseks on vaja õppida 11-12 aastat ja arvestada, et tegelikult kestab õppimine ja enesetäiendamine kogu elu. Kuna mina olen ülikooli lõpetanud rohkem kui 25 aasta tagasi, siis olid paljud teadmised-vahendid teistsugused kui praegu. Meid visati peale 6. kursuse lõpetamist nii-öelda „vette“, pidime hakkama iseseisvalt valvama ja ei saa salata, et alguses oli hirm suur. Mäletan siiani oma esimest valvet peale ülikooli lõpetamist ühel jaanipäeval, kui läksin kahe suure koti raamatutega tööle (siis ei olnud veel internetti!).
Millised omadused võiksid olla inimesel, kes tulevikus meditsiini soovib praktiseerida?
Kindlasti suur tahe ja valmisolek teha palju tööd. Empaatiavõime, teistega arvestamise oskus. Tuleb olla valmis pikkadeks tööpäevadeks, valvetööks ehk magamata öödeks. Head baasteadmised ja loogika on väga olulised. Ja kindlasti oskus mitte läbi põleda, kaitsta ennast ületöötamise eest. Meditsiini valdkonnas on vahel emotsionaalselt väga raske, kõiki patsiente ei õnnestu aidata ega ka terveks ravida.
Mis muudab arsti töö nauditavaks?
Arsti töö pakub palju väljakutseid ja kuna meditsiin areneb väga kiiresti, siis tähendab see, et suudame aidata järjest rohkem patsiente. Paranenud haige teeb meele rõõmsaks ja kui see alati ei õnnestu, siis ka patsiendi vaevuste leevendamine on tänuväärne. Noorte arstide õpetamine on tore: anda edasi oma teadmisi ja oskusi on vastutusrikas, kuid meeldiv, meditsiinis on kogemusel ju väga suur roll. Heas ja toetavas meeskonnas töötamine, tunne, et tahad hommikul tööle minna on väga oluline.
Alice Lill, aasta arst 2020. Pilt: Ida-Tallinna Keskhaigla
Milliseid valikuid ja loobumisi tegid karjääriredelil tõusmiseks?
Karjäär meditsiinis ei ole minu jaoks kunagi olnud eesmärk. Kui mulle pakuti võimalust juhatada osakonda ja keskust, olin sellega nõus, kuid igapäevatööle lisandus pigem rohkem bürokraatiaga tegelemist kui meditsiiniküsimusi. Samas on tore koos hea meeskonnaga teha plaane, muuta midagi paremaks, arendada. Loobumisi ei ole palju olnud, olen ikka püüdnud olla pere jaoks olemas, kuid tõesti, COVIDi perioodil oli ka minu lähedastel raske, sest minu tööpäevad kestsid edasi kodus ja sageli öötundidelgi.
Arstiamet koroonaajastul. Pilt: Ida-Tallinna Keskhaigla
Millised raskused arsti ametiga kaasnevad?
Lisaks varasem nimetatule teeb mind praegu kurvaks kesiselt töötav perearstide süsteem, kus patsiendid ei pääse õigel ajal arsti juurde. Hetkel on haiglate erakorralise meditsiini osakonnad üle koormatud, puudu on õdesid ja voodikohti. See teeb igapäevase töö ja valved keeruliseks. Kurb on, kui patsiendid ei järgi soovitusi, jätavad ravimid võtmata, vaktsiinid tegemata. Meditsiinis on arsti pakutud võimalused mõeldud inimese elu päästmiseks, elukvaliteedi parandamiseks – inimesed peaksid aru saama, et nende enda panus tervise hoidmisel on väga oluline.
Kuidas hoida keha ja vaimu kevadise viirusperioodi ajal?
Selle aasta viiruste periood on juba kätte jõudnud, kuid alustada ei ole hilja: puhkus ja piisav aeg unetunde on olulised pidevalt, tean oma kodust, et selle saavutamine ja hoidmine on teismelistel keeruline. Tehke trenni, liikuge ja toituge mõistlikult! Vitamiinide võtmine ei ole vajalik, vaid D-vitamiini vajame oma kliimas talveperioodil juurde. Vaimule tuleb kasuks hea raamatu lugemine ja sõpradega ning perega koos veedetud aeg. Ja kui on raske, siis ärge kartke abi küsida – rääkige oma muredest lähedastega, õpetajaga või psühholoogiga. Ka kõige keerulisematele olukordadele leidub elus lahendus.