Muidu ei tunneks neid enam keegi

Elu on lühike, aga kunst pikk. See on lugu neist surelikest meestest ja naistest, muusadest, sõpradest ja soosikutest, kes on modellidena inspireerinud maalijaid ja skulptoreid. Kinkinud oma näo ja keha mõnele ajatule kaunitarile või müütilisele kangelasele, elavad nad kunstis igavesti. Kes nad on – need surematud Aphrodited, Madonnad, Aadamad või Johannesed, keda tunneme maailmamuuseumidest ja kunstialbumite lehekülgedelt? Kas märkame Simonetta Vespucci malbust või Salai riukalikkust, kui vaatame Botticelli ja Leonardo teoseid? Mida mõtlesid või mis elu elasid salapärased daamid, kellega kohtume tänu Praxitelesele, Rembrandtile, Dalile või Picassole? Millest jutustab see pilk, ilme või poos, mis on lummanud sajandite vältel lugematuid kunstigurmaane? Ars longa vita brevis est!

VI–VII klass õpib ära peatükid 1–5;
VIII–IX klass peatükid 1–7;
X–XII klass kogu materjali.

Demokraatia ja totalitaarne režiim

Eesti on demokraatlik õigusriik, kus vaatamata erinevustele on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Inimõigused tunduvad meile enesestmõistetavad ning me ei mõtlegi, et need sündisid vaid paarsada aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Demokraatia hälliks peetakse juba antiikaja Ateenat ning ka rahva võimu tähistav sõna demokraatia pärineb kreeka keelest. Antiikne otsedemokraatia on tänaseks asendunud hoopis keerukama süsteemi - esindusdemokraatiaga, mis ajaloo käigus on mitmelgi puhul pidanud alla vanduma hoopis karmikäelistele režiimidele. Selleks, et vaba ühiskonda hoida, tuleb hästi tunda nii demokraatia põhimõtteid kui ka olusid ja poliitilisi mustreid, mis võivad meie vabadusi ohustada.

Georg Ots ja laulukunsti žanrid

Lütseumlaste kuulsaim koolivend, IX lennu vilistlane, bariton Georg Ots on armastatuim eesti laulja läbi aegade. Tema mitmekülgne tegevus muusikas annab meile võimaluse tutvust teha kõige erinevamate muusikažanridega. Kolmekümne Estonias töötatud hooaja jooksul lõi Georg Ots 65 rolli – ooperites, operettides ja muusikalides. Tema kontsertide repertuaaris oli kammermuusikat, šansoone, romansse ja levilugusid – kokku üle 500 laulu. Otsale tõid tuntust ka mitmed filmirollid. Ta on esimene eesti laulja, kes kutsuti Moskva Suure Teatri lavale, ning põhjanaabrite juures müüdi „Saaremaa valsi“ heliplaati üle 30 000 eksemplari. Rännak läbi Georg Otsa loomingu pakub muusikaelamusi ja mõttekilde armastusest, truudusest, valust ja õnnest.

Laadimine
0:00
0:00

Apostlid Peetrus ja Paulus

Kes on need ajaloolised suurkujud ja märtrid, kellele on pühendatud Püha Peetruse basiilika Vatikanis ja Püha Pauli katedraal Londonis? Au kanda nimetust apostel ehk Jumala saadik on vaid Jeesuse 12 jüngril. Peetrus, jüngritest vanim, tunnistas esimesena Jeesuse Messiaks. Õpetaja usaldust oma esimese õpilase vastu kinnitab ka tõik, et just temast sai taevariigi võtmete valdaja. Seega peetakse Peetrust Rooma kristliku koguduse rajajaks ja linna esimeseks piiskopiks. Paulus ei tundnud Jeesust isiklikult. Tema puhul on kõige tähelepanuväärsem muutumine pühendunud kristlaste kiusajast kõigi aegade suurimaks ristiusu levitajaks ja Jeesuse mitteametlikuks apostliks. Tsitaadid Uuest Testamendist aitavad mõista, mida tähendas Peetruse jaoks kukelaul ja kust tuleb väljend Saulusest sai Paulus"?

Miks öeldakse nii?

Küllap on igaüks kogenud tunnet, et äsja toimunud sündmus on juba varem (unes) nähtud – kas öelda dežavüü või dežavuu? La Fontaine’i valmist „Rebane ja viinamarjad“ on paljudel meeles, mis olukorras on kombeks öelda: „Viinamarjad on rohelised". Kirjandusest, mütoloogiast või ajaloost pärineb aga veel rida kujundlikke ütlusi, mille mõistmiseks tuleb tunda taustalugu. Kust on tulnud ja millal kasutada väljendeid raha ei haise, Potjomkini küla, luukere kapis või ükski prohvet pole kuulus omal maal? Argikeele rikastamine väljenditega eeldab avarat silmaringi ja kultuuritausta, ent ka head maitset. Lihtne on ära õppida, kust tuleb väljend ärge heitke oma pärleid sigade ette, ent raskem on seda sobivalt kasutada.

Kaunid daamid Olümposelt

Kõik, kes me tunneme tõmmet kaunite kunstide vastu, oleme siia ilma tulnud Hera valvsa pilgu all ja saanud kingiks kübekese mõistust neitsilikult Athenalt. Tundes armastuse puudutust, võime uskuda, et läheduses viibib Aphrodite, ning võlutuna looduse imedest oleme kohtunud Artemisega. Kõik neli on võimukad jumalannad, kelle inimlikud kired, jumalik ilu ja vankumatu tahe on inspireerinud ridamisi loomeinimesi ja kujundanud kosmilisi sfääre. Raevukas Hera – abielu kaitsja ja sünnitusjumalanna – on seotud Linnutee tekkelooga. Muistse Ateena peatempel Parthenon on nime saanud mehiste meeste soosija, sõjanduse asjatundja, tarkusejumalanna Athena järgi. Ent mis pistmist on ilujumalanna Aphroditel muusikaliga „Minu veetlev leedi“ või kelle kümblusstseeni näeme Kadrioru lossi peasaali laemaalil? 

Seitse armastuslugu ajaloost

Üks maailma kaunimaid skulptuure – Rodini „Suudlus“ – kandis algselt nime „Paolo ja Francesca“. Pealkiri viitab kuulsale, ent traagiliselt lõppenud armastusloole. Armastus on võrdne surmaga – ta ei küsi vanust, seisust ega luba. Ta lihtsalt tuleb. Francesca oli abielus, kui teda tabas Paologa kohtudes coup de foudre. Henry II de Valois’ ja temast 20 aastat vanema Diane de Poitiers’ armastus kestis surmani. Šahh Džahani igavese armastuse märgiks Mumtaz Mahali vastu püstitati Tadž Mahal. Monaco vürst Rainier leidis oma tuhkatriinu, Grace Kelly, Hollywoodi filmiseltskonnast – nad abiellusid ja elasid õnnelikult kuni surmani. Kas abielu on poliitiline trikk, nagu uskus kuninganna Kleopatra, või tõelise armastuse pitser, nagu otsustas kuningas Edward VIII troonist loobudes? Prantsuse mõttetark François de La Rochefoucauld on öelnud: „Tõeline armastus sarnaneb kummitustega: kõik räägivad sellest aina, vähesed on seda kohanud.“

Vana Testamendi kolm vägevat meest

Piibli esimene osa, Vana Testament, algab Moosese raamatutega, milles rullub lahti seikluslik lugu juudi rahva ning usu kujunemisest. Juutide ja araablaste ühine esiisa, Aabraham (Ibrahim), rändas välja sumerimaalt, et astuda vastu katsumustele. Patriarh ja tema järeltulijad otsivad õiget teed keerukates inimsuhetes ning õpivad tundma kõikvõimsa Jahve jõudu ja tahet. Olude sunnil Egiptusesse asunud juudid kohanevad uuel kodumaal, kuni sajanditepikkuse orjapõlve lõpetab seaduseandja Mooses. Jahve käsul asub ta juhtima juutide rännakut tagasi tõotatud maale. Just sel rännakul annab Jahve Moosesele kümme käsku ja kõik seadused, mille Jeesus võtab hiljem kokku kahes käsus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ (Mt 22:37-40)

Vana Testamendi kolm ilusat naist

Simson ja Delila, Juudit ja Olovernes, Ester ja Ahasveros – need ei ole kuulsad paarid, kelle armastuslugu liigutab hinge ja ülistab igavest truudust. Siin rulluvad lahti dramaatilised lood, kus armastusest saab reetlik relv või kättemaksu tööriist. Delila, Juudit ja Ester on naised, kel tuleb Vana Testamendi meeste maailmas täita ohtlik missioon. Mida on naisel panna vägilase, väepealiku või kuninga vastu? Oma plaani teostamisel võetakse appi kavalus, teesklus ja võrgutamiskunst. Vägevad mehed peavad siin silmitsi seisma õrnuse, lummava ilu ja naiseliku veetlusega, mis paneb kuuletuma ja alistuma. Rubensi maalil uinutab Delila Simsoni, Caravaggio maalil on Juudit tõstnud mõõga, et raiuda maha Olovernese pea, Chasserieu maalil valmistub Ester kohtuma Ahasverosega – need on vaid üksikud näited teostest, kus Vana Testamendi kolm saatuslikku naist oma aegumatut ilu demonstreerivad.

Trooja sõda

Sõja kahe sugulasrahva, troojalaste ja kreeklaste vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu. Saatuslik sündmuste areng, mis viib 10 aastat kestnud sõjani ja selle järellugudeni, algas suurest pulmapeost, kus tülijumalanna veeretas pulmaliste keskele kuldse õuna. Erise tüliõun, Achilleuse kand, Trooja hobune ja Penelope kangas on laialt tuntud kujundid, mis pärinevad laulik Homerosele omistatud „Iliase“ ja „Odüsseia“ värsiridadest. Müütilistes lugulauludes aimduv inimlike pahede ja vooruste igikestev olemus ning jumalate vihast ja soosingust juhitud heitliku saatuse käigud on paelunud nii Vana-Kreeka vaasimaalijaid kui ka Hollywoodi filmiloojaid. Ja ehkki Trooja tehti maatasa, elavad eeposte kangelased igavesti.

Kolgata, Pietà ja Noli me tangere

Neli evangelisti kirjeldavad detailselt Jeesuse elu viimase nädala sündmusi, mis leidsid aset juutide paasapühade aegu. Jeesuse saabumist Jeruusalemma pühapäeval, täpselt nädal enne pidustusi, tähistavad kristlased palmipuude pühaga. Järgmise neljapäeva õhtuks tulid ka kõik Jeesuse 12 õpilast tema peatuspaika, et üheskoos õhtustada. Kunstis tunneme seda sündmust kujutavaid maale „Cena“ nime all. Kristlikus maailmas on suur reede leinapäev, sest Jeesuse ristilöömine toimus Jeruusalemma lähistel Kolgata-nimelisel künkal reedesel päeval. Pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm – „Pietà“ nime kannavad teosed, millel leinav Maarja hoiab süles surnud Jeesust. Pärast ristisurma ja ülestõusmist ilmus Jeesus vaid valituile. Üht sellist kohtumist kujutavad teosed pealkirjaga „Noli me tangere“ ehk „Ära puuduta mind“ – need sõnad ütles Jeesus Maarja Magdaleenale. 

Maailmamuuseumid

Maailmamuuseum on selle testi materjali mõttes asutus, mille varamu iga sajas teos on absoluutne šedööver ehk taies, mille väärtuses juba väga pikka aega keegi ei kahtle. Materjal tutvustab sellise tiitli pälvinud 17 muuseumist üheksat kuulsamat. Peale muuseumide ajaloo ja neis leiduvate šedöövrite tutvustuse saad näiteks teada, et Louvre’is ei tohi igaüks kõva häälega näpunäiteid jagada: seda võib teha üksnes kohalik giid. Mõne muuseumi põhjalikuks läbimiseks on vaja varuda päev, mõne jaoks lausa 2–3, sest rikkalik väljapanek hõlmab väga erinevatest ajastutest ja maadest pärit taieseid. Igaüks teab, et Louvre’i silmapaistvaim teos on „Mona Lisa“, aga kust võib leida esifoov Matisse’i hoogsa „Tantsu“ või kus tervitab külalisi Tiziani võluv „Urbino Venus“? Arukas kunstihuviline viib end enne reisile asutamist kurssi kõige vaatamisväärsega, mis on sihtkohas kindlasti vaja ära näha.

Uue Testamendi kolm Maarjat

Maarja nimi Uues Testamendis seostub esmalt Jeesuse ema Maarjaga. Vaieldamatult on just tema kunstis enim kujutatud naistegelane. Raffaeli, Leonardo ja teiste autorite kaunid, emadust ülistavad madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes 1–2aastase Jeesusega. Teame, et Jeesusel oli 12 jüngrit, kes olid mehed, kuid tal leidus ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani. Evangelistide sõnul oli Jeesuse elus peale ema veel kaks olulist Maarja-nimelist naist, kes ka tema elu lõpul koos Ristija Johannesega ristipuu all seisid. Rembrandti maalidel langeb valgus sageli tegelasele, keda kunstnik soovib eriliselt esile tuua – miks on ta Laatsaruse elluäratamise maalil sellesse valgusvihku paigutanud just Laatsaruse õe Maarja? Millist rolli mängis Jeesuse elus Magdala külast pärit naine – Maarja Magdaleena?

Jeesuse elu Maarja kuulutusest Ristija Johannese surmani

Kui liigume ajas tagasi nii mitu aastat, kui mitmes aasta meie ajaarvamise järgi parajasti käes on, jõuame hetke, mil sündis mees, kelle elu ja õpetus muutsid Euroopa kultuuri ja ühiskonna edasist arengut jäädavalt. Jeesuse õpetusest sündinud kristlus ei muutnud mitte ainult inimeste mõtteviisi, vaid oli alguspunktiks kirikuriigi tekkele, mis omakorda kujundas olulisel määral keskaegset ühiskonnakorraldust. Kristlusele võlgneme ka paljud kaunid kunstipärlid. Mis looks meile parema ettekujutuse Jeesuse lapsepõlvest kui Raffaeli rahulik ja helge „Madonna roheluses“ või Georges de la Touri sünge isa-poja kaksikportree „Püha puusepp Joosep“. Meisterlikud maaligeeniused ja sisurohked evangeeliumid pakuvad meile rikkaliku materjali Jeesusest ja noist sündmustest, mis kujunesid hilisema Euroopa kultuuri arengus määravaks.