Kuu koolis on (peaaegu) märkamatult mööda läinud ning lõpuks võime teile tutvustada meie uusi kümnendikke, keda sel aastal on esimest korda sattunud mõlemasse paralleeli. Uurisime, kust koolist nad tulid, miks lütseumi valisid ja küsisime ka esmamuljete kohta.
Tutvuma!
Robert Mosin
Tabasalu Ühisgümnaasiumist.
Peamine eesmärk oli õppida ühtlasema tasemega klassis, et ei peaks teiste taha toppama jääma. Valitseb sõbralik atmosfäär, kõik on toredad ja suhtlevad, kuigi töömaht on suurem. Samas on tunnid huvitavad tänu sellele, et on palju arutelusid.
Georg-Romet Topkin
Tallinna Südalinna Koolist.
Tuli, sest see on hea kool, kuhu lihtne saada. Klassikaaslased on toredad ja enamik õpetajaid ka, aga mõned ei ole.
Nele-Rita Põldma
Tallinna Inglise Kolledžist.
Valis lütseumi, sest tahtis peale inglise keele teisi keeli õppida, käis vahetuspäeval ja meeldis, tahtis vaheldust. Palju on teha, inimesed vahvad, lauluklass! Eelmises klassis ainult üks tüdruk laulis…
Reti Kilvet
Tallinna Inglise Kolledžist.
Tuli sellepärast, et Lauri Leesi on armas – nagu väike päkapikk. Kõik on “liiga” sõbralikud, kõik suhtlevad, eelmine klass oli “ära-räägi-minuga”-suhtumisega, siin on palju avatum.
Maris Priks
Tallinna Inglise Kolledžist.
Tuli, sest lütseum pole TIK… Tegelikult tahab õppida prantsuse keelt ja otsis uut keskkonda. Väga positiivsed esmamuljed.
Helena Eglit
Keila Koolist.
Valis lütseumi, sest see on humanitaarkool, kus pööratakse siiski ka reaalainetele tähelepanu. Kindlasti on tähtis ka see, et hinnatakse kultuuri, teatrit ja kunsti. Esmamuljed – inimesed on väga avatud. Introvertse inimesena ei alusta pea et kunagi ise võõraga vestlust, kuid siin koolis tulevad kõik ise rääkima ja on väga suhtlusaltid, seega on paljudega juba ühise soone leidnud ning suhtleb vabalt (nagu teaks inimesi juba pikalt!). Koolikaaslased on ka väga abivalmid.
Aleks Martin Rebane
Tallinna Kristiine Gümnaasiumist.
Arvab, et “miks tuli?” on väga loll küsimus. Tuli peamiselt ikka prantsuse keele pärast. Esmamuljetes mainib sõbralikku klassi ja lahedat prantsuse keele õpetajat.
Aleks Tammiksaar
Vändra Gümnaasiumist.
Vaatas erinevate koolide sisulisi nõudmisi, ning lütseum tundus sobivat. Eelmises klassis osad arvasid, et ta ei saa sisse ega saa vene keelega hakkama, tahtis tõestada, et saab! Esmamuljed? “Kõik on jama, kahetsen, klassikaaslased nõmedad… Ei, tegelikult on kõik väga hästi!”
Mari Liis Sukk
Tallinna Inglise Kolledžist.
Valis lütseumi, sest oli sellest hästi palju head kuulnud. Lütseum tundus kuidagi mõtestatum kui enda kool, õpilastel rohkem arusaamist, miks nad seal käivad ja ühtsem keskkond. Tahtis prantsuse ja vene keelt õppida. Esmamuljena on kõik see hea, tundub olevat nii, nagu oli kuulnud. Lauldakse palju ja kõik teavad kõiki, ei ole seda, et igaüks ajab oma asja, vaid on justkui ühtne tervik ja väga tore on.
Anett Pärismaa
Audentese Spordigümnaasiumist.
Tuli, sest pidas lütseumit tugeva tasemega kooliks, otsis uut väljakutset. Arvab, et klass on väga lahe ja õppimiskeskkond hea.
Jasmin Kulagina
Tallinna Laagna Gümnaasiumist.
Tuli, sest tahtis. Siiamaani kõik meeldib, klass on ülitore.
Eliise Marie Nõgel
Tallinna 21. Koolist.
Valis lütseumi, sest tahtis prantsuse keele taset säilitada (veetis aasta Prantsusmaal) ja uusi kogemusi. Koolis tundub olevat mõnus õhkkond, klass on tore.
Martin Filippov
Tallinna Inglise Kolledžist.
Valis lütseumi, sest kool tundus tore, esmamulje on super.
Sonja-Marie Aaslaid
Gustav Adolfi Gümnaasiumist.
Tuli lütseumi prantsuse keele pärast (veetis aasta Prantsusmaal), kool tundub keeruline.
Henry Siimon
Tallinna 21. Koolist.
Valis lütseumi prantsuse keele pärast, esmamulje on positiivne.
Samuel Howard
Nõmme Erakoolist.
Tuli lütseumi sõprade soovitusel, esmamulje on “nii ja naa”.
Küsitlesid: Johanna-Elizabeth Rannik (XB) ja Ramona Mägi (XA)