Kallis lugeja!
Mul on suur rõõm teatada, et selle õppeaasta teine L’Air du Lycée on teie ees!
Hommikud on pimedamad, akna taga langeb lumi ja koolimajja astudes tundub õhk kuidagi soojem kui muidu. Kooliaasta hakkab vaikselt lõppema ning korraga märkan, kui kiiresti see kõik möödunud on. Kõik need päevad, nädalad ja aastad, mis kunagi tundusid lõputud, ongi justkui silmapilguna kadunud. Koolis tundub tihti, et meie oleme need, kes siit midagi kaasa võtavad: tarkuse, sõbrad, kogemused. Aga nüüd tajun, et me jätame siia ka oma väikese jälje, mis jääb elama kauemaks kui meie endi sammud koridorides.
Selle numbri lehekülgedelt leiad taas eripalgelisi lugusid, mis kõik peegeldavad meie koolielu kirjusust. Molbertil on Meelis Oidsalu ning riigikaitseteemadel räägivad ka vilistlased Kaspar Sander Born, Hanna-Liisa Valgi ja lütseumi kodutütred. Vaatame tagasi nii iseseisva õppe päevale kui ka pikkadele söögivahetundidele. Testide abil saad avastada, milline kirjanduskangelane sinu sees peitub või milline Tallinna linnaosa sinuga kõige rohkem resoneerub. Räägime tervisest, kätepesust ja une tähtsusest ning jagame nõuandeid koolistressiga toimetulekuks. Viime läbi eksperimendi, kus nädal aega kasutatakse ainult nuputelefoni, heidame pilgu maailmas toimuvale ning uurime kunstivargusi, sealhulgas kuulsat Louvre’i juhtumit. Oma ülikoolikogemusi jagavad 45. lennu vilistlased Desiree Saarniit ja Maria Paavel, põhikoolile suunatud küsitlus aitab noorematel mõelda gümnaasiumitee valimisele ning loomulikult on lehes retseptid, õpetajate tsitaadid ja arvustused. Erilise peatükina leiab seekordsest lehest Johannes Aavikule pühendatud traktaadi.
Selle juhtkirja kirjutamine on minu jaoks veidi teistsugune kui varasematel kordadel, sest see on viimane kord, kui seda teha saan. Koolilehte tehes olen näinud, kui kirju ja elav meie kool tegelikult on – kui palju sünnib iga päev lugusid, ideid ja ettevõtmisi, mis väärivad märkamist. On olnud rõõm neid kokku koguda, kirjutada, kujundada ja toimetada ning jälgida, kuidas iga uus number saab väikeseks killuks meie kooli loost. Selle aja jooksul olen avastanud traditsioone, millest enne midagi ei teadnud, saanud neid edasi kanda ning mõista, kui oluline on, et iga lend lisab siia midagi oma. Kunagi tundus aeg lõputu ja kiire ainult teistele, kuid siin olles märkan, kui kiiresti kõik päriselt möödus.
Kõige lõpuks tahan tänada kõiki, kes on neid lugusid lugenud ning lehele ikka ja jälle võimaluse andnud. Koolileht ei sünni ainult kirjutajate ja kujundajate tööna, vaid saab elavaks alles siis, kui keegi võtab hetke, et lehte sirvida ja kaasa mõelda. Ma loodan, et leidsid siit äratundmisrõõmu või väikese loo, mis pani silma särama, ja ehk jäi mõni mu kahe aasta jooksul tehtud mõtisklustest kellelegi mõttesse. Olen siiralt tänulik kogu selle aja eest, mille sain veeta meie kooli heaks: kirjutades, toimetades ja kujundades. See kogemus on mind kasvatanud nii kirjutajana kui ka inimesena.
Ma olen alati öelnud, et elu koosneb märkamatutest rõõmudest – loodan siiralt, et te jätkate nende märkamist nii koolipäevades, sõprades kui ka kõigis nendes väikestes hetkedes, mis teevad iga päeva eriliseks.
Minu poolt viimast korda – mõnusat lugemist!
Kätriin Kondel
meediatoimetuse juht
L’Air du Lycée peatoimetaja