Sügislehes ilmus seekord frankofoonia rubriigis Säde Soomani (XL lend) kirjutatud artikkel Pariisi liiklusest, mida nüüd tänu Liisa Kunsingule (XII b) saavad lugeda ka need, kes prantsuse keelt nii palju ei valda. Bonne lecture!
Ça bouge à Paris! Pariis liigub!
Tõlkis Liisa Kunsing (XIIb)
Kõik need prantsuse lütseumi õpilased, kes on juba Paname’i külastanud, on saanud tõeliselt tunda, mida tähendab Pariisi liiklus… Oo jaa, see on täielik kaos. Erinevalt eestlastest, kes peavad pühalikult kinni rohelisest ja punasest tulest, naeravad pariislased selliste jaburduste üle, samas kui sealne liiklus on muidugi hoopis tihedam.
Iga päev, tipptunnil, etendatakse Pariisi ristmikel näitemängu “Ma jäin ellu! Noh, vähemalt seekord…” Üksteisest mööduvad jalakäijad, autod, jalgrattad, ema lapsevankriga ja kahe püsimatu põngerjaga tõukerattal, aeglaselt teed ületav kepiga väike memmeke, hulljulge rulluisutaja, ja nagu kirsiks tordil surub buss oma koguka kere sellesse sagivasse summa.
Pariisis moodustavad sõiduvahendid tõepoolest mitmekesise ökosüsteemi. Juba jalgrattaid võib kohata väga erinevaid. Stiilsemad vuravad ringi vingetes värvides Peugeot vintage ratastel. Muidugi on ka kõige klassikalisemaid jalgrattaid, kuid neid asendavad üha enam elektrilised mudelid, et vähendada töölemineku vaeva ja aega, sest just aeg on pariislase suurim vaenlane! Seetõttu on väga tore, et Pariisi linn on sisse seadnud Vélibi rattalaenutuse, mille hoidlad on igal tänavanurgal. Kui tekib oht hiljaks jääda, saab sihtkohta kihutamiseks rentida ilma vaevata Vélibi. Lisaks sellele, et Vélib aitab õigeks ajaks kohale jõuda, võib see soosida suhtlust, sest seda saavad kasutada kaks inimest korraga. Nii võib vahel märgata mõnd Vélibiga sõitvat noormeest, selja taga oma rüütli õlgadest hoidev tagarattale toetuv neiu. Päris ohtlik kurameerimisviis, kas pole! Sellegipoolest on mitmekesi ühel jalgrattal sõitmine siin väga populaarne. Ühel hommikul juhtusin kokku isaga, kelle jalgrattal oli mitte üks ega kaks, vaid kolm last. Üsna muljetavaldav vaatepilt! Veel võib tänavail märgata järelkäruga rattaid, mida kasutatakse suuremate asjade vedamiseks. Pariisi tänavatel leiab aset tõeline jalgrataste paraad.
Lisagem sellele kaherattaliste seltskonnale rollerid ja mootorrattad. Ka neid on väga erinevaid. Itaalia Vespad on parimad sõiduvahendid romantilise kohtingu ajal suurtel bulvaritel liuglemiseks ja Seine’i sildade ületamiseks. Kuid sageli võib kohata ka palju vähem elegantseid mootorrattaid, monstrumeid, mis meenutavad pigem paate. Ärgem unustagem liikluses hooletult siksakitavaid elektrilisi tõukerattaid, mis hiljem tänavanurgil korratuid hunnikuid moodustavad. Ka klassikalist tõukeratast pole keldrisse pagendatud. See pakub muidugi rõõmu pisematele, aga teenib ustavalt ka punases mantlis triibulise salliga krapsakat vanadaami, kes liugleb rõõmsameelselt kaugusse.
Pealinna liiklus on virvarr, mis kaigub tuututamisest ja röögatustest “Oled sa hull või?!”. Kuigi selles korralageduses on ärritumine kindlustatud, alustame igal hommikul neidsamu rutakaid teekondi, sest ei suuda ette kujutada elu mujal kui selles sumisevas tarus.