Emakeelepäeva puhul pidid IIIa klassi lapsed mõistatama, millega tegelesid eestlased kunagi nuudipäeval, käädripäeval, luutsinapäeval ja luuvalupäeval. Lapsed ei teadnud tähtpäevade tegelikust kombestikust midagi ning lasid fantaasial lennata. Kes teab, äkki peitub nende lennukates mõtetes ka mõni tõetera.
Postituse koostas Liisa Kunsing (XIb)
Nuudipäev (ka kanutipäev) – 13. jaanuar
Nuudipäev märkis jõulude lõppu. Seda tähistati põhiliselt rannikul ja saartel ning varem 13. jaanuari asemel hoopis 7. jaanuaril. Päeva nimetus tuleb sõnast „nuut“ – lühikese varrega punutud piits. Sellest ka tähtpäeva olulisim tegevus: mehed käisid õlgnuutidega perest perre pühi välja löömas ja ka õlut mekkimas. Nuudipäeval tööd ei tehtud, küll aga oli tavaks pilli mängida, kõrtsis käia ja tüdrukuid kimbutada.
Mida tehti nuudipäeval?
Söödi ainult nuudleid
Ei tohtinud koolis käia
Söödi putru ja ei võinud koristada
Nuudleid ei tohtinud ostmata jätta
Mälestati kedagi ja ei söödud jäätist
Kurba nägu ei tohtinud teha
Pidi sööma kartuliputru
Söödi õunu ja hüpata ei võinud
Luuvalupäev – 9. veebruar
Luuvalupäeval tuli vältida töötegemist, eriti luude ja liikmete koormamist, et need püsiksid terved ega valutaks. Seetõttu polnud mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Töö tegemine sellel päeval võis lõppeda aastapikkuse liigesevaluga.
Mida tehti luuvalupäeval?
Nõiad ei võinud luuaga sõita
Võis olla ainult kurb
Pidi tube luuaga koristama, aga haige ei tohtinud olla
Luud pidid valutama
Paha teo teinud inimesel raiuti pea maha
Piinati vange
Kõik üle 6-aastased lehmad pidi ära tapma
Karjuti: „Ai-ai, luud valutavad!“ ja joosti luupeadega ringi
Igaüks sai luuaga pähe
Käidi surnuaias ja ei tohtinud vanematega rääkida
Käädripäev (ka ussiliikumise päev) – 17. märts
Käädripäev on nime saanud kirikukalendrist püha Gertrudi surmapäeva järgi. Selle päeva oluline tegevus oli usside ja putukate peletamine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras). Keelatud oli külvata, pesu pesta ja pead kammida. Pandi tähele esimesi kevade märke. Usuti, et käädripäeval pidavat karu end käpuli ajama ja siga end ise toitma hakkama.
Mida tehti käädripäeval?
Lõigati kääridega (vanu riideid)
Tehti kommipaastu ja kommi asemel söödi apelsini
Kõik pidid ostma uued käärid ja liimida ei võinud
Pidi õmblema ja puhata ei tohtinud
Pidi sööma kätega ja rääkida ei tohtinud
Käärivaid asju ei tohtinud süüa
Rahvas tuli kokku ja rääkis enda pattudest
Näppu ei võinud lõigata
Luutsinapäev (luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) – 13. detsember
Luutsinapäev on püha Lucia mälestuspäev. Eestis tähistati seda eelkõige rannarootsi aladel ja saartel. Kombeks oli valmistada jõuluehteid ning kehtis ketrus- ja kudumiskeeld, ringi luusisid luutsid (luutsinapäeva sandid), kes kontrollisid kodust korda ja pühadeks valmistumist. Luutsideks olid enamasti noored, kes kandsid vastassoo rõivaid ning vööl vitsu või vitsakimpe.
Mida tehakse luutsinapäeval?
Ei tohtinud luristada
Jäätist võis luristada
Ainult harjaga võis koristada, lappi ei võinud kasutada
Kõik eestlased käisid laadal ja ostsid endale lamba
Kirjutati luuletusi
Loeti luuletusi ja luuletus ei tohtinud meelest minna
Kisamine oli keelatud