Emakeelepäeva puhul pidid IIIa klassi lapsed mõistatama, millega tegelesid eestlased kunagi nuudipäeval, käädripäeval, luutsinapäeval ja luuvalupäeval. Lapsed ei teadnud tähtpäevade tegelikust kombestikust midagi ning lasid fantaasial lennata. Kes teab, äkki peitub nende lennukates mõtetes ka mõni tõetera.

Postituse koostas Liisa Kunsing (XIb)

Nuudipäev (ka kanutipäev) – 13. jaanuar 

Nuudipäev märkis jõulude lõppu. Seda tähistati põhiliselt rannikul ja saartel ning varem 13. jaanuari asemel hoopis 7. jaanuaril. Päeva nimetus tuleb sõnast „nuut“ – lühikese varrega punutud piits. Sellest ka tähtpäeva olulisim tegevus: mehed käisid õlgnuutidega perest perre pühi välja löömas ja ka õlut mekkimas. Nuudipäeval tööd ei tehtud, küll aga oli tavaks pilli mängida, kõrtsis käia ja tüdrukuid kimbutada.

Mida tehti nuudipäeval?

Söödi ainult nuudleid

Ei tohtinud koolis käia

Söödi putru ja ei võinud koristada

Nuudleid ei tohtinud ostmata jätta

Mälestati kedagi ja ei söödud jäätist

Kurba nägu ei tohtinud teha

Pidi sööma kartuliputru

Söödi õunu ja hüpata ei võinud

Luuvalupäev – 9. veebruar

Luuvalupäeval tuli vältida töötegemist, eriti luude ja liikmete koormamist, et need püsiksid terved ega valutaks. Seetõttu polnud mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Töö tegemine sellel päeval võis lõppeda aastapikkuse liigesevaluga.

Mida tehti luuvalupäeval?

Nõiad ei võinud luuaga sõita

Võis olla ainult kurb

Pidi tube luuaga koristama, aga haige ei tohtinud olla

Luud pidid valutama

Paha teo teinud inimesel raiuti pea maha

Piinati vange

Kõik üle 6-aastased lehmad pidi ära tapma

Karjuti: „Ai-ai, luud valutavad!“ ja joosti luupeadega ringi

Igaüks sai luuaga pähe

Käidi surnuaias ja ei tohtinud vanematega rääkida

Käädripäev (ka ussiliikumise päev) – 17. märts

Käädripäev on nime saanud kirikukalendrist püha Gertrudi surmapäeva järgi. Selle päeva oluline tegevus oli usside ja putukate peletamine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras). Keelatud oli külvata, pesu pesta ja pead kammida. Pandi tähele esimesi kevade märke. Usuti, et käädripäeval pidavat karu end käpuli ajama ja siga end ise toitma hakkama.

Mida tehti käädripäeval?

Lõigati kääridega (vanu riideid)

Tehti kommipaastu ja kommi asemel söödi apelsini

Kõik pidid ostma uued käärid ja liimida ei võinud

Pidi õmblema ja puhata ei tohtinud

Pidi sööma kätega ja rääkida ei tohtinud

Käärivaid asju ei tohtinud süüa

Rahvas tuli kokku ja rääkis enda pattudest

Näppu ei võinud lõigata

Luutsinapäev (luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) – 13. detsember

Luutsinapäev on püha Lucia mälestuspäev. Eestis tähistati seda eelkõige rannarootsi aladel ja saartel. Kombeks oli valmistada jõuluehteid ning kehtis ketrus- ja kudumiskeeld, ringi luusisid luutsid (luutsinapäeva sandid), kes kontrollisid kodust korda ja pühadeks valmistumist. Luutsideks olid enamasti noored, kes kandsid vastassoo rõivaid ning vööl vitsu või vitsakimpe. 

Mida tehakse luutsinapäeval?

Ei tohtinud luristada

Jäätist võis luristada

Ainult harjaga võis koristada, lappi ei võinud kasutada

Kõik eestlased käisid laadal ja ostsid endale lamba

Kirjutati luuletusi

Loeti luuletusi ja luuletus ei tohtinud meelest minna

Kisamine oli keelatud