Kodulugemine

Nelle Harper Lee (1926–2016) oli USA romaanikirjanik, kelle 1960. aastal avaldatud romaan „Tappa laulurästast“ võitis Ameerika Ühendriikide olulisima kirjandusauhinna ehk Pulitzeri preemia. Ameerika kaasaegse kirjanduse klassikaks saanud teose peategelased on advokaat Atticus Finch ja tema tütar Jean Louise ehk Nirksilm, kelle pilgu läbi kirjeldab Harper Lee lopsaka huumori ja vaheda aususega 1930. aastate rassismiprobleeme ja klassivahedest põhjustatud lahkhelisid USA lõunaosariigi väikelinnas. 

Eestist käis hiljuti üle elulooraamatute hiidlaine, aga tugev järellainetus kestab siiani. Elulugu valides tasuks kõigepealt lasta pilk üle kodusest raamaturiiulist – äkki polegi vaja raamatukokku minna! Nõu tasub küsida ka vanematelt-vanavanematelt – äkki on nemad midagi toredat lugenud?! Kui inimene, kelle elulugu lugema hakkad, või valdkond huvi pakub, läheb lugemine libedamalt. Vastuseks korduvatele küsimustele: jah, tippsportlase elulugu sobib; ei, Peeter Oja elulooga lugemiskontrolli tehtud ei saa.

Uus-Meremaa kirjanik David Hill (s 1942) on tuntud noortekirjanik. Tema teos „Näeme veel, Simon!“ (1992) on humoorikas, elujaatav, ent traagiline jutustus 15-aastasest Simonist, kes põeb rasket haigust – lihasdüstroofiat. Simon on elurõõmus poiss, kes viimase võimaluseni käib koolis ja püüab elust aktiivselt osa võtta. Kirjanik näitab, kuidas tulla toime ravimatu haigusega: mida tähendab sellise diagnoosiga lapse hooldamine vanematele ja õele, kuidas see mõjutab Simoni ja ta sõprade suhteid. 

Daan Remmerts de Vries (s 1962) on Hollandi kirjanik ja illustraator, kelle „Tiigrisaar“ nimetati Hollandi 2014. aasta parimaks noorteromaaniks. „Tiigrisaar“ paljastab valusa täpsusega, mida vanemate lahutus teismelisega teha võib. Loo peategelane on 13-aastane poiss Tijs, kes tunneb end vanemate lahutuses süüdi. Koos lahutusest räsitud emaga võtab ta ette reisi Indiasse. 

„Õuna ja vihma“ (2014) autor Sarah Crossan (s 1981) on üks edukamaid kaasaja Iiri kirjanikke, kelle teostest on eesti keeles ilmunud ka „Üks“ ja „Kuutõus“. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm on kirjutanud: „„Õun ja vihm“  näikse küsivat, kas on võimalik armastada kedagi, kes on mitte ainult et ideaalist kaugel, vaid kohati nii enda kui teiste suhtes lausa hävituslik.“ Teose peategelane on 13-aastane tüdruk, keda kutsutakse Apple’iks. Tema perekond on väga kaugel tüüpilisest.

Legendaarne brittide kuningas Arthur ja tema vaprad ümarlauarüütlid on arvukate raamatute, filmide, ooperite ja muude kunstiteoste kangelased. Arthur, tema nõuandja võlur Merlin, kuninganna Guinevere, mõõk Excalibur, Püha Graali otsingud, rüütel Lancelot, Parzival, Tristani ja Isolde armastus – miks mitte tutvuda nende lugudega J. Riordani (1936–2012) raamatu (1982) vahendusel? Küsi teost kooli raamatukogust!

Saksa kirjaniku James Krüssi (1926–1997) tuntuim raamat „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (1962) käsitleb teemat, mis on inimesi alati huvitanud: mida oleme valmis loovutama oma soovide täitumise nimel? Väike poiss Timm müüb salapärasele härra Tarukile oma nakatava naeru, et võita kihlvedusid, ja mõistab alles pärast tehingu sõlmimist naeru tähendust. James Krüssi teose abil saame mõtiskleda elu tõeliste väärtuste üle.

Inglise kirjaniku John Ronald Reuel Tolkieni (1892–1973) „Kääbikut“ (1937) ja „Sõrmuste isanda“ triloogiat teab filmide kaudu ilmselt iga laps. Tahame hoolitseda, et iga lütseumlane oleks ka lugenud üht 20. sajandi armastatumat raamatut, mis tegi kuulsaks mugavust armastava kääbiku Bilbo Bagginsi, kelles peitus palju rohkem, kui esmapilgul välja paistis. 

Terry Pratchett (1948–2015) on lopsaka ja lõikava huumorimeelega Inglise fantaasiakirjanik. Enamik tema rikkalikust loomingust on tõlgitud ka eesti keelde. „Mort“ kuulub Kettamaailma sarja, kus on 41 romaani. Ohtlikul ja etteaimamatul Kettamaailmal on nii mõndagi sarnast ka reaalse maailmaga. Miks kuulub lütseumlase lugemislauale just „Mort“ (1987)? Aga miks ka mitte? Pratchetti romaanis on Surm sümpaatne tegelane, kellele meeldivad kassipojad. No mida veel tahta? 

Norra kirjaniku Jostein Gaarderi (s 1952) fantaasiaromaani „Mängukaartide saladus“ (1990) tagakaanel tutvustatakse kirjanikku andunud filosoofiaõpetajana, „kes soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust, kellena ta kord ilma loodi“. Püüdkem siis norra poisi Hans Thomase seiklustest, tibatillukese kukliraamatu saladustest ning oma juurte otsimisest ja leidmisest lugedes leida eneses jumalik ehk mõtlev olevus. 

Kui kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone avaldas 2007. aastal raamatu „Minu Ameerika“, siis ei kujutanud ta ilmselt ette, kui suureks „Minu“-sari kujuneb. Praeguseks on ilmunud üle 150 raamatu, mille autorid annavad edasi oma kogemusi elust Eesti, Euroopa, kogu maailma eri paigust. Raamatut valides tasub olla tähelepanelik ja rakendada geograafiatunnis omandatud teadmisi või järele uurida, kas tegu on tõesti paigaga VÄLJASPOOL Euroopat. Ja siis muudkui silmapiiri ja maailmapilti avardama!