September

„Väike prints“

Antoine de Saint-Exupéry

Prantsuse kirjaniku ja lenduri Antoine de Saint-Exupéry (1900–1944) tuntumaid teoseid on filosoofiline muinasjutt „Väike prints“ (1943). Prantslased hääletasid „Väikese printsi“ 20. sajandi parimaks prantsuse kirjandusteoseks. Teos sobib lugemiseks nii väikestele kui ka suurtele, et mõtiskleda elus olulise, nt sõpruse, enesest ja teistest hoolimise, armastuse, aja väärtustamise üle. „Väike prints“ on lütseumi tüvitekst number üks! „Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled“, „Ainult südamega näed hästi“, „Lampe tuleb hoolega hoida – üksainus tuulehoog võib nad kustutada…“ – ilma neid mõtteid mõistmata ei saagi vist inimeseks kasvada.

Lehekülgi: 69 (Eesti Riiklik Kirjastus 1960)

Tänapäev 2017, 2019; Rahva Raamat 2018; Eesti Trüki- ja Paberimuuseum 2018; Tiritamm 1993, 2002, 2003, 2009, 2014; Eesti Riiklik Kirjastus 1960

Antiikkreeka müüdid (valik)

Vanakreeka müüte tundmata pole võimalik mõista suurt osa kirjandusest, kunstist, muusikast. Euroopa kultuur on neist läbi imbunud. Need on lood, mis annavad põhjust mõelda inimese kohale maailmas, jumalikkusele ja kangelaslikkusele, aga ka väiklusele ja isekusele. Seega õpetavad vanakreeka jumalad ja kangelased eelkõige inimeseks olemise kunsti. Müütide nimekirja annab õpetaja. Väljaannete valik, kust müüte lugeda, on võrdlemisi lai, näiteks:

„Kuningas Oidipus“

Sophokles

Sophoklese (497/496 – 406/405 eKr) värsstragöödia „Kuningas Oidipus“ on esimene osa Teeba triloogiast (järgnevad „Oidipus Kolonoses“ ja „Antigone“). Autor käsitleb selliseid teemasid nagu saatuse vältimatus, paradoksaalsus ja traagiline iroonia, vaba tahte küsitavus, inimliku ülbuse hukatuslikkus ning teadmiste küündimatus jumaliku kõigeteadmise ees. Näidend paneb mõtlema eneseohverduse, tõe ohtlikkuse, õnne muutlikkuse, „nägemise“ ja „pimeduse“ üle.

Lehekülgi: 64 (Eesti Raamat 1977)

Avita 1998, 2003, 2006, 2020; Eesti Raamat 1977

„Daphnis ja Chloe“ (katkendid)

Longos

Rooma impeeriumi aegse kreeka kirjaniku Longose (2. saj pKr) armastusromaan paneb sajandeid hiljem aluse pastoraalromaanile. Teose nimitegelased on noored karjused, tegevus toimub idüllilisel Lesbose saarel, Armastuse kõrval käsitletakse laste hülgamise ja taasleidmise teemat, jumalate rolli inimese elus. Longose teose lugemiseks pole vaja raamatukokku minna – vajalikud katkendid annab õpetaja.

Lehekülgi: 150 (Eesti Raamat 1972)

„Trimalchio pidusöök“ (katkendid)

Petronius

„Trimalchio pidusöök“ on katkend Rooma kirjaniku Gaius Petronius Arbiteri (? – 66 pKr) kelmi- ja seiklusromaanist „Satiirid“. Autor pilkab keiserliku Rooma (Nero aeg) uusrikaste  tõusiklikku elu: vabaks lastud ori Trimalchio korraldab pidusöögi, kus püüab jäljendada kreeka sümpoosioni, kuid teeb seda naeruväärsuseni liialdatud kujul. Fragmenti lugedes tulevad kasuks eelnevalt omandatud teadmised kreeka mütoloogiast. Lugemisvara annab õpetaja.

Lehekülgi: 111 (Eesti Raamat 1984)

„Lohetapja. Lugu Beowulfist“

Rosemary Sutcliff

Inglise lastekirjanik Rosemary Sutcliff (1920–1992) on ümber jutustanud anglosaksi eepose „Beowulf“. Beowulf on Lõuna-Rootsi geatide hõimu võimas sangar, kes läheb appi oma heategijale ning võitleb koletiste ja hiljem ka lohega. 

„Beowulfi“ loomislugu on tänini saladus.  Eepose sündmused leiavad aset 6. sajandi alguses. Arvatekse, et selle looja oli 8. sajandil elanud anglosaksi munk, ent vanim säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist. Anglosaksi allitereeriva luule tippsaavutuse „Beowulfi“ on eesti keelde tõlkinud Rein Sepp, eesti keeles leidub ka mitu proosaümberjutustust, kuid meie piirdume seekord Sutcliffi versiooniga, mida on kõige lihtsam hankida kooli raamatukogust.  

Lehekülgi: 62 (Kunst 1994)

„Dekameron“ (sissejuhatav novell + 2 novelli)

Giovanni Boccaccio

Itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio (1313–1375) peateos „Dekameron“ (‘kümmepäevak’, ‘kümne päeva lugu’) on põneva ülesehituse ja köitva sisuga novellikogu (muide, Boccaccio panebki aluse novellile kui žanrile). Teose raamiks on 1348. aasta katkuepideemia, mille eest 7 neidu ja 3 noormeest pagevad Firenze lähistele, ja et aeg lõbusamalt mööduks, hakkavad üksteisele lugusid jutustama. Lugude tegelaskond on kirju ning teemad mitmekesised: munkade ulaelust kuni vagade neitsite (vastamata armastuse) hingepiinade ja surmani.„Dekameroni“, Euroopa kirjanduse tüviteksti põhjal on loonud Itaalia filmirežissöör Pier Paolo Pasolini suurepärase filmi (1971).

Seda, kes millist novelli loeb, korraldab õpetaja. Rohkem võib alati lugeda!

Lehekülgi: 744 (Eesti Raamat 2020)

Eesti Raamat 1993, 2004, 2020; Tänapäev 2004; Eesti Riiklik Kirjastus 1957

„Romeo ja Julia“

William Shakespeare

Ei ole loost küll kuuldud kurvemast kui lugu Romeost ja Juliast.

Inglise kirjaniku W. Shakespeare’i (1564–1616) näidend „Romeo ja Julia“ (1597) räägib kahest 16. sajandil Itaalias Veronas elanud perest: Montecchidest ja Capulettidest, kes olid aastaid vaenujalal, nii et iga väiksemgi sõnavahetus isegi perekondade teenrite vahel viis tülini. Mis juhtub aga siis, kui armuvad vaenutsevate perede lapsed? 

„Romeo ja Julia“ on igihaljas lugu vihkamisest ja surma võitvast armastusest, Shakespeare’ile omaselt leiameb tragöödiast ka sõna- ja  karakterikoomikat, eriti näidendi esimeses pooles. 

Lehekülgi: 143 (Perioodika 1995)

Hea Lugu 2021; Tammerraamat 2011; Perioodika 1995, 2000; raamatus: William Shakespeare „Tragöödiad“ I (Eesti Raamat 1966)

„Hamlet“

William Shakespeare

„Hamlet“ (1599–1601) on ilmselt maailma kuulsaim tragöödia ja Hamleti monoloogi esimesed sõnad „Olla või mitte olla“ (To be, or not to be) on kuulsamaid tsitaate. Hamletist on saanud üks kirjanduse arhetüüpseid tegelasi. 

Näidendi tegevus toimub Taanis, Hamleti onu on salakavalalt oma kuningast venna mõrvanud ja nii riigis võimu haaranud. Kättemaksu plaanides mõtiskleb Hamlet õigluse, aususe, olemise mõttekuse ja selle üle, kas tõe rääkimiseks peab mängima hullu. „Aeg liigestest on lahti – neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!“ – see on valus tõdemus. Kuidas Hamlet toime tuleb?

Lehekülgi: 224 (Avita 1997)

Hea Lugu 2014, 2019; Avita 2000, 2005; Eesti Raamat 1975; raamatus: William Shakespeare „Hamlet. Othello. Suveöö unenägu“ (Eesti Raamat 1970); William Shakespeare „Tragöödiad“ I (Eesti Raamat 1966)

„Tartuffe“ või „Don Juan“ või „Misantroop“

Molière

Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja Molière’i (1622–1673) looming on Eesti teatrisõpradele tuttav: mõni tema näidenditest on ikka mõne teatri mängukavas. „Tartuffe“ (1664) pilkab (vale)vagadust, naiivsust ja kergeusklikkust, Tartuffe’ideks on aga hakatud nimetama silmakirjalikke vagatsevaid muidusööjaid. Seega on teos tänapäevalgi aktuaalne.

„Don Juan“ (1665) keelati omal ajal liigse vabameelsuse pärast. Arhetüpse tegelasena on don Juan olnud jumalavallatuse kehastus, kuulus liiderdaja ja seikleja, aga Molière’i näidendis on ta ka vabamõtleja, avalik ateist, ühiskonna pahede teravapilguline kriitik, seejuures autundega, julge, teravmeelne ja veetlev. 

„Misantroop“ (1666) paistab silma meisterliku karakterikujutusega. Näidendi kangelane Alceste on otsekohene ja siiras, valmis kaitsma oma seisukohti ning vihkab silmakirjalikkust, teesklust ja tühisust, mis oli seltskondliku käitumise norm. Ometi on ta armunud just vastupidisesse karakterisse, naisesse, kes kehastab kõike, mida Alceste põlgab. Peategelane kaldub liialdustesse, ent on tõekuulutajana pigem traagiline kui koomiline ja loomulikult määratud üksi jääma.  

 

(„Näidendid“, Eesti Raamat 1974)

„Näidendid“ – Avita 2001, 2006, 2011, 2016; Eesti Raamat 1974; „Tartuffe“ – Eesti Riiklik Kirjastus 1961; „Don Juan“ – Eesti Riiklik Kirjastus 1964; „Misantroop“ Eesti Riiklik Kirjastus 1961;

„Arutlus teadustest ja kunstidest“

Jean-Jacques Rousseau

Prantsuse filosoof ja kirjanik Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) nimi on tuttav kõikidele lütseumlastele, kes on valmistunud demokraatiat ja totalitaarseid režiime käsitlevaks ülekooliliseks testiks. Lisaks panusele poliitikasse on Rousseau jätnud jälje ka sentimentaalsesse ja autobiograafilisse kirjandusse, muusikateooriasse, pedagoogikasse. Kuulsaks sai Rousseau esseega „Arutlus teadustest ja kunstidest“, mille alapealkiri küsib, kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni.

 

Lehekülgi: 28 (raamatus „Üksildase uitaja mõtisklused“, Europeia 1995)

raamat: „Üksildase uitaja mõtisklused“ (Europeia 1995)