Kodulugemine

Ameerika kirjaniku Mark Twaini (1835–1910) teose tegevus toimub Mississipi jõe ääres asuvas väikelinnas St. Petersburgis, mille rahulikku miljööd rikub hea fantaasiaga vembumees Tom Sawyer koos oma sõbra, hulkur Huckleberry Finniga. Tom ei valmista peavalu ainult tädi Pollyle ja õpetajatele, vaid kogu linnale. Lugejale pakub teos aga põnevust ja humoorikaid seiku.

Saksa lastekirjanik Ottfried Preussler (1923–2013) on Eesti noorele lugejale tuttav: tema loodud on „Väike nõid“ ja „Röövel Hotzenplotz“. „Krabati“ (1971) tegevus toimub 18. sajandi algul Saksamaal. Uue aasta alguses hulgub 14-aastane Krabat koos kahe kerjuspoisiga mööda maad ja näeb mitu korda kummalist und: õrrel istuvad üksteist ronka ja vaatavad talle otsa. Ja siis kuuleb ta mingit kähedat häält ja keegi kutsub teda nimepidi Scwarzkollmi veskisse. Krabat jätab kaaslased ja lähebki veskisse, temast saab veskipoiss ning Meistri õpilane musta maagia koolis. Ehkki Krabatil on nüüd kõht täis, katus pea kohal ning sõbradki, varitseb veskis hirm ja oht.

Neil Richard Gaiman (s 1960) on Inglise ulme- ja koomiksikirjanik, kes on pälvinud peaaegu kõik olulisemad fantaasiakirjanduse auhinnad ning on tõepoolest suurepärane jutuvestja. „Kalmisturaamat“ jutustab Nobody Owensi nimelisest poisist, kelle vanemad ja õde tapetakse, kui ta ise on veel väga väike. Ka teda tahetakse tappa, ent imekombel ta pääseb ja satub kalmistule. Kalmisturahvas võtab Bodi enda kaitse alla ja seal mööduvad ta esimesed eluaastad. Kui Bod saab 11-aastaseks, tahab ta kalmistu piiratud alalt välja saada ja kooli minna. Väljaspool pole aga ohutu, seal luusivad Jack-mehed.

Ungari kirjaniku Ferenc Molnári (1878–1953) „Pál-tänava poisid“ (1907) on kaasahaarav seikluslik lugu kahest Budapesti poistesalgast: Pál-tänava poistest ja botaanikaaia punasärklastest, kes võitlevad krundi pärast, kus saaks mängida. Autori jaoks on oluline näidata laste suhtumist reeturisse ja ausasse võitlusse ning mis saab siis, kui ühel hetkel muutub mäng reaalseks võitluseks. 

Jaan Kross (1920–2007) on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest, kuid tema looming on ületanud Eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks. „Mardileib“ (1973) on Krossi ainus lastele mõeldud teos, mille kaudu võib noor lugeja õppida, et nautida saab mitte ainult lugu, vaid ka seda, KUIDAS on kirjutatud. Jaan Kross on sõnameister, vaimukas ja mänguline. 

Inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling (s 1965) ja tema raamatusari Harry Potterist on tuttavad peaaegu kõikidele Eesti, aga ka maailma koolilastele ning isegi nende vanematele. Harry, Hermione ja Roni ohtlikest seiklustest päris- ja võlurimaailmas, võitlusest hea ja halva vahel, sõprusest, ustavusest ja tarkusest räägivad kõik raamatusarja seitse osa. Tegemist on tõeliselt nauditava ja närve kõditava looga, nii et esimese osa järel haarad teise ja teise järel kolmanda ja nii kuni lõpuni välja. 

Vali üks Potteri-raamat vastavalt sellele, kus lugemisjärjega parasjagu oled.

1. „Harry Potter ja tarkade kivi“ (lehekülgi: 248; Varrak 2000, 2005, 2015, 2019)
2. „Harry Potter ja saladuste kamber (lehekülgi: 287; Varrak 2000, 2015, 2020)
3. „Harry Potter ja Azkabani vang“ (lehekülgi: 360; Varrak 2000, 2017)
4. „Harry Potter ja tulepeeker “ (lehekülgi: 598; Varrak 2000, 2015)
5. „Harry Potter ja Fööniksi ordu“ (lehekülgi: 855; Varrak 2003, 2015)
6. „Harry Potter ja segavereline prints“ (lehekülgi: 557; Varrak 2005, 2015)
7. „Harry Potter ja surma vägised“ (lehekülgi: 649; Varrak 2007, 2019)

1862. aastal nägi ilmavalgust Friedrich Robert Faehlmanni (1798–1850) alustatud ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) koostatud ja lõpetatud rahvuseepos „Kalevipoeg“ (19 023 värsirida; 2 sissejuhatust ja 20 lugu). Lastele sobivasse (proosa)vormi pani eepose Eesti kirjanik Eno Raud (1928–1996) 1969. aastal. Kalevipoja temaatika (vana Kalevi haud, Linda pisarad, Kalevipoja võitlus Sarviktaadi, Peipsi soolasortside, Tuuslariga; Kalevipoja külaskäigud Soome, allilma või maailma lõppu) on inspireerinud paljusid loomeinimesi.

Saksa kirjaniku Jochen Tilli (s 1966) ja illustraatori Zapfi (alias Falk Holzapfel, s 1980) ühistööna valminud lustaka noorteromaani peategelane Charlie Brown armub ülepeakaela, kui tema klassi tuleb uus tüdruk Leonie ehk Leo König: jalas mustad tossud, seljas pigimust pusa, mille kapuuts varjab tema imelised punased juuksed ja rohelised silmad. Tegemist on kõige ilusama, ent ka kõige halvatujulisema tüdrukuga, kelle teravat keelt saavad tunda kõik. Kuidas vallutada tema südant? Leidlikul Charliel on plaan: ta  saadab incognito (anonüümselt) Leole iga päev e-kirjaga ühe koomiksipildi, mille peategelane on imeilus printsess nimega Leonie König. Kuidas Charlie plaan õnnestub? Loe, saad teada. 

Kui soovid Charlie ja Leo edasistel tegemistel silma peal hoida, loe J. Tilli „Charlie + Leo. See tüüp peab kaduma!“ (Avita, 2014).

Ameerika kirjaniku R. J. Palacio (s 1963) „Ime“ (2012) räägib August Pullmani liigutava loo. Auggie, tavaline poiss, kellel on väga ebatavaline nägu ja kes on seni olnud koduõppel, läheb esimest korda kooli ja viiendasse klassi. Lugeja näeb Augusti esimest kooliaastat, aga ka sellele eelnenud lugu läbi mitme tegelase silmade: peale Auggie saavad sõna ka tema õde, õe poisssõber, õe endine parim sõbranna, aga ka klassikaaslased Summer ja Jack. Lapsed kohanevad, sõbrunevad ja õpivad, et maailm on palju toredam, kui igaüks on natuke lahkem kui vaja.

PS „Imel“ on ka järg: „Auggie & mina“ (Hea Lugu, 2016)

Austria kirjanik Christine Nöstlinger (1936) on kirjutanud üle saja laste- ja noorteraamatu, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. „Vahetuslaps“ (1982) on päevikuvormis 13-aastase Viini poisi Ewaldi jutustus üksindusest, sõprusest, mõistmisest ja sallivusest. Teos annab aimu sellest, milliste probleemidega tuleb kokku puutuda, kui minna vahetusõpilaseks või majutada vahetusõpilast oma kodus.

Aino Pervik (1932) on mitmete tuntud lasteraamatute autor („Kunksmoor“, „Arabella, mereröövli tütar“, sari „Paula elu“). „Kallis härra Q“ on 13-aastase Sigridi väljamõeldud sõber, kellele ta oma muredest ja rõõmudest kirjutab. Teose põnev tegevustik käivitub, kui  Sigridi juurde ilmub tema 9-aastane poolõde Saara, kes teatab, et vanadekodust on vaja päästa nende ühine vanaema. Teos paneb mõtlema, kui olulised on head suhted laste ja vanemate vahel ka siis, kui vanemad on lahku läinud. Teose põhjal on valminud sama pealkirjaga film (1998, režissöör Rao Heidmets).

Rodeesias (praeguses Zimbabwes) sündinud Lauren St Johni (s 1966) lasteraamatuid on mõjutanud kogemus looduskaitsealalt, kus ta lapsena kasvas. Loodushoid on tänapäeva maailmas ülioluline teema, L. St John käsitleb seda liigse õpetlikkuseta ja näpuga osutamata. 11-aastase Martine’i loos leidub põnevust, seiklusi, müstikat ja metsikut Aafrika loodust. Käsitletakse ka suhteid lähedastega, koolikiusamise teemat, sõprade leidmist. 

Kuna L. St Johni teoste „Valge kaelkirjak“ (2006) ja „Delfiini laul“ (2007) tõlgetest kordustrükke tehtud pole ja tõenäoliselt tuleb lugemisvara raamatukogust hankida, siis ongi igaks juhuks valikus mõlemad raamatud. „Delfiini laul“ jätkab orvuks jäänud Martine’i seiklusi, aga on loetav ka iseseisva teosena ega eelda „Valge kaelkirjaku“ läbilugemist.