Kodulugemine

Astrid Lindgreni (1907–2002) teost „Vennad Lõvisüdamed“ (1973) on pidanud illustraator Ilon Wikland enda kõige hingelähedasemaks raamatuks, mis aitab hirmust üle saada ja mõista surma. 

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849–1924) loomingust kuulub maailma lastekirjanduse klassikasse kolm teost, mis kõik on ka eesti keelde tõlgitud: „Väike lord Fauntleroy“ (1885–1886), „Väike printsess“ (1905) ja „Salaaed“ (1911).

„Väike lord Fauntleroy“ (1885–1886) on  lugu väikesest Ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema Ameerika sõpradele.
Eesti Raamat 2008

„Kevade: pildikesi koolipõlvest“ on Oskar Lutsu (1887–1953)  jutustus või lühiromaan, mille esimene väljaanne ilmus kahes osas aastatel 1912 ja 1913. Lutsu koolipõlvemälestustel põhinev raamat on üks Eesti kirjanduse tuntumaid teoseid, mis on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Jutustuse põhjal valmis 1970. aastal Arvo Kruusemendi mängufilm „Kevade“, teose dramatiseeringuid on korduvalt lavastatud Eesti teatrites. „Kevade“ puhul on tegemist Eesti kirjanduse tüvitekstiga, mida lihtsalt peab lugema ja tundma.

Jaanus Vaiksoo (s 1967) seikluslik raamat „King nr 39“ pälvis Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (2019) ja valiti rahvusvahelise noorteraamatukogu kataloogi „The White Ravens 2020“ 200 maailma parema lasteraamatu hulka.

Viienda klassi poiss Paul Viies magab hommikul sisse ja otsustab kooli mitte minna. Esimesest popipäevast saab alguse seiklus, mida ta ei oleks osanud uneski näha. Pauli teele satub kirev seltskond: kahtlane Kingamees, imeilus Jekaterina, suur ja naljakas Artur ning tema tütar Minna Riin, kellest saab Pauli parim sõber. Kel soovi, võib lugeda ka järjeraamatut „King nr 40“.