„Kunksmoor“

Aino Pervik

Aino Pervik (s 1932) on eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija, kelle jutud „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) koos Edgar Valteri igihaljaste illustratsioonidega kuuluvad Eesti lastekirjanduse kullafondi. Lugu räägib toredast, sõbralikust ja heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel. Temas on peidus kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel oma kollase õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada.

Lehekülgi: 33 (Tammerraamat 2018)

Tammerraamat 2011, 2013, 2017; Tiritamm 2001, 2005; Eesti Raamat 1986; „Kunksmoor“ (Eesti Raamat 1973) + „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (Eesti Raamat 1975)

„Et head haldjad sind hoiaksid“

Kadri Hinrikus

Kadri Hinrikus (s 1970) on Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Raamatu „Et head haldjad sind hoiaksid“ (2012) peategelased Tuule ja Uku on 8-aastased kaksikud. Nende ema on surnud ning laste arvates heaks haldjaks muutunud. Kaksikute isa õlul on mõlema vanema roll ning kohustus perele leiba teenida. Seepärast ei ole tal kodu jaoks kuigi palju aega ning õde-venda peavad tihti iseseisvalt hakkama saama. Vahel õnnestub see üsna hästi, vahel tuleb ette ootamatuid äpardusi ja seiklusi. Mõned neist on päris naljakad. Oma osa selles on ka isal, kes iga päevaga üha lahedamaks lapsevanemaks muutub.

Lehekülgi: 104 (Tammerraamat 2012)

„Vahtramäe Emil“

Astrid Lindgren

Vahtramäe Emil on üks väike armas poisiklutt, kes tänu oma heledatele lokkis juustele ja sinistele silmadele näeb välja nagu pisike inglipoiss, aga tegelikult on juuksejuurest varbaotsani koerust täis nagu kõik Astrid Lindgreni (1907–2002) tegelased. „Vahtramäe Emil“, „Vahtramäe Emili uued vembud“ ja „Vahtramäe Emil on veel elus“ moodustavad terviku, mis mõnikord on ühiste kaante vahel, mõnikord eraldi.

Lehekülgi: 491 (Sinisukk 2006)

Väljaandeid: Tiritamm 1993; „Vahtramäe Emil“ (Tiritamm 1999; Sinisukk 2006, 2015, 2019, 84/120 lk) + „Vahtramäe Emili uued vembud“ (Tiritamm 2000; Sinisukk 2004) + „Vahtramäe Emil on veel elus“ (Sinisukk 2004)