1865. aastal pandi alus Rahvusooperi Estonia tegevusele, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts Estonia.

1870. aastal pühitseti sisse uus, baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippiuse projekteeritud Kaarli kirik, mille apsiidivõlvile lõi Johann Köler üheksa aastat hiljem Eesti esimese monumentaalmaali, fresko „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata“.

24. augustil 1913 toimus Armas Lindgreni ja Viwi Lönni projekteeritud juugend-klassitsistliku Estonia teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine.

24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti end iseseisvaks vabariigiks.

23. aprillil 1919 kogunes Estonia kontserdisaalis Eesti esimene parlament – Asutav Kogu.

1. detsembril 1919 avati Tartu Ülikool eestikeelsena.

2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartus rahulepingu, mis lõpetas Vabadussõja ja andis Eestile Venemaa tunnustuse.

1. augustil 1921 avati aktusega praeguse Sakala Eragümnaasiumi majas (tollal Väike-Pärnu maantee 19a) Tallinna Prantsuse Gümnaasium. Kooli vaderiks võib pidada Prantsuse suursaadikut André Gilberti, kelle käsutuses olnud Alliance Française’i raha andis aluse lütseumi sünniks. Ametisse astus kooli esimene direktor Hans Margens.

29. juunil 1921 asutati Eesti Vabariigi välisministeeriumis Prantsuse keeleteadusliku seltsi poolt Prantsuse Instituut, mille ülesanne oli levitada prantsuse keelt ja kultuuri.

1. oktoobril 1921 anti esimesed tunnid – seda päeva loetakse kooli sünnipäevaks.

1923–1926 renditi ruume 4. algkoolilt (Uus 15), 7. algkoolilt (Tõnismäe 8), 22. algkoolilt (Aia 18), 5. algkoolilt (Veerenni 2a), 14. algkoolilt (Tatari 17) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumilt (Suur-Kloostri 16).

1926.–1937. aastani tegutses kool Tehnika 16 asuva Riigi Tööstuskooli ruumides.

1926. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare epopöa „Tõde ja õigus" I jagu.

1930. aasta kevadel lõpetas I lennu 16 õpilast. Lõpetamist pühitseti väärikalt Aia tänava Seltskondlikus Majas (praegune Kanutiaia Noortemaja).

1933. aastal lõpetas kooli kirjanik Gert Helbemäe (IV lend).

Eestis jõudis haripunkti ülemaailmne majanduskriis. Registreeritud töötuid oli kümneid tuhandeid. Kriis hakkas taanduma pärast krooni devalveerimist 27. juunil 1933.

1934. aasta märtsis alustas ilmumist lütseumi kultuuriringi ajakiri Lumen. 1939. aastal valis koolinoorsoo ajakiri Tuleviku Radadel selle Eesti parimaks kooliajakirjaks. Lumen ilmus 1940. aasta kevadeni.

12. märtsil 1934 korraldati riigivanem Konstantin Pätsi ja erukindral Johan Laidoneri juhtimisel sõjaväeline riigipööre.

4. aprillil 1935 külastas lütseumi riigivanem Konstantin Päts koos Prantsuse, Belgia ja Tšehhoslovakkia saadikutega. Päts lubas koolile oma maja ehitamiseks Eesti riigi toetust võrdselt Prantsuse riigiga: kumbki eraldas 100 000 krooni. Krunt maksis 60 000 krooni, mille tasusid Tallinna linn ja Eesti riik võrdsetes osades.

2. novembril 1936 alustas ehitusettevõtja Madis Kolk ja Kilkamees Hariduse tänavas koolimaja ehitust arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi. 19. novembril 1936 pani hoonele nurgakivi haridusminister Alexander Jaakson.

1936. aasta Berliini olümpiamängudel võitis Kristjan Palusalu kuldmedali nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses.

20. septembril 1937 alustati tööd uues funktsionalistlikus koolimajas.

1938. aastal lõpetas kooli bariton Georg Ots (IX lend).

12. aprillil 1938 asus Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendi ametisse.

1939. aastal avati arhitekt Arthur Jürvetsoni projekti järgi valminud Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudi hoone (Hariduse 8, praegune väike maja).

1938–1939 toimusid arheoloogilised väljakaevamised Varbola linnuses, mis oli üks suuremaid muistseid maalinnu Eestis.

1940. aasta kevadeks oli lütseumi lõpetanud kümme lendu, kokku 208 õpilast.

17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude okupatsioon – Punaarmee hõivas Eesti.

1940. aasta sügisel pidid erakoolid tegevuse lõpetama. Lütseumi ja Jakob Westholmi Poeglaste Eragümnaasiumi põhjal moodustati Tallinna Linna VII Keskkool, mis hakkas tegutsema Hariduse 3 majas.

6. augustil 1940 annekteeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu.

1941. aasta kevadel lõpetas VII keskkooli varasemate koolireformide tõttu kaks lütseumlaste lendu – XI lend oli õppinud 12 aastat ja XII lend 11 aastat.

28. augustil 1941 vallutasid Saksa väed Tallinna – algas Saksa okupatsioon.

1942. aasta sügisel, Saksa okupatsiooni ajal, nimetati VII keskkool Jakob Westholmi Gümnaasiumiks, direktoriks aga määrati endine lütseumi direktor Viktor Päss. Endised lütseumlased jätkasid õppimist, järgides juhtlauset: kord lütseumlane – alati lütseumlane. Nii lõpetasid kooli XIII (1942), XIV (1943) ja XV (1944) lend, mis jäid sõjaeelse lütseumi viimasteks.

9. märtsil 1944 pommitas Nõukogude lennuvägi varemeteks pool Tallinna, sealhulgas Estonia teatrihoone.

1944. aasta sügisest tegutses Hariduse tänava koolimajas jälle VII keskkool.

22. septembril 1944 algas teine Nõukogude okupatsioon Eestis. Kodumaalt lahkus umbes 80000 inimest.

Teine maailmasõda viis 15 lennu 314 vilistlasest 34 Ameerika Ühendriikidesse, 33 Kanadasse, 32 Rootsi, 8 Austraaliasse, 7 Inglismaale, 4 Saksamaale, 3 Prantsusmaale, Brasiiliasse, Taani ja Nõukogude Liitu, 2 Belgiasse ja Argentinasse, 1 Islandile, Kreekasse, Uus-Meremaale, Hollandisse, Tahitile, Venezuelasse, Norrasse ja Hispaaniasse. Kodumaale jäi 145 ja 27 neist hukkus sõjas.

25. märtsil 1949 küüditati Eestist Siberisse üle 20000 inimese.

1960. aastal pälvis Georg Ots okupatsiooniaja kõrgeima tunnustuse: NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Paguluses ilmub Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev”.

Oktoobris 1971 tähistati lütseumi 50. sünnipäeva Stockholmis, USAs ja Tallinna restoranis Kännu Kukk.

1980. aasta juunis sõitis mootorlaev Georg Ots Tallinnast esimesele Helsingi-reisile.

1986. aastal tähistati Stockholmi Eesti majas lütseumi 65. sünnipäeva ja anti välja põhjalik mälestusalbum.

1988. aastal taastati Kirjanike Liidu välissekretäri Lennart Meri algatusel Alliance Française’i Eesti osakond.

17. septembril 1989 oli ETV eetris saade, kus lütseumlased kohtusid IX lennu vilistlase ja kooli taastamise eestvedaja Anne Argal Põllundi koduaias. Vaatamiseks klõpsa fotol!

1989 algatas Lauri Leesi humanitaarseltsi ja raamatusarja „Europeia", et vahendada Euroopa kultuuri mõjutanud kirjandusteoseid ning toetada tõlkijate järelkasvu. Esimesena ilmus Maupassanti novellikogu „Preili Fifi“.

24. veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp taas Pika Hermanni torni.

1991. aasta aprillis otsustati lütseumi vilistlaste ja Alliance Française’i ühiskoosolekul taastada Tallinna Prantsuse Lütseumi Toetajate Ühing, et taotleda lütseumi taasavamist.

20. augustil 1991 taastati ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariik.

1992. aastal jätkusid vilistlaste läbirääkimised haridusjuhtidega lütseumi taasavamise üle. Toetust avaldas ka Prantsusmaa suursaadik Jacques Huntzinger. Aprillis otsustati, et lütseum avatakse sügisel ajutistes ruumides aadressil Luise 38 ja kahe aasta pärast Hariduse tänavas.

25. aprillil 1992 toimusid katsed taasavatava lütseumi 2. klassi, ehkki koolil polnud veel tegevusluba, direktorit ega õpetajaid. Kohale tuli 47 last. Neid hindasid vilistlased Alda Lasseron, Hilja Puust, Anne Argal, Enn Valamaa ja Irene Merik.

1992. aasta kevadel tehti ettepanek kooli direktori ametikohale asumiseks Lauri Leesile, kes pärast pikka mõtlemisaega nõustus.

14. ja 15. mail 1992 külastas esimest korda Eestit Prantsuse V Vabariigi president François Mitterrand.

14. juulil 1992 registreeriti taasavatud lütseum minister Rein Loigu isiklikul toetusel haridusministeeriumis.

20. juunil 1992 kell neli hommikul muutus Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon.

14. augustil 1992 toimus esimene lastevanemate koosolek, kus otsustati muu hulgas tundide algusaeg kl 8.45.

1. septembril 1992 alustas kool tegevust kahe klassiga Luise tänava majas, kus varem oli asunud koolidevaheline õppe-tootmiskeskus. I ja II klassi õpetajad olid Anu-Liis Kõlli ja Margit Naaber.

6. oktoobril 1992 vannutati taasiseseisvunud Eesti esimeseks riigipeaks Lennart Meri.

1993. aastal võeti vastu esimene sõjajärgne X klass.

1993 ilmus ETV ekraanile kodumaine seriaal „Õnne 13“.

1993/1994. õppeaastal said lütseumlased endale vormimütsid.

1993 valmis Tõnismäel postmodernistlik, monumentaalset templit meenutav Rahvusraamatukogu hoone.

30. aprillil 1994 osales Eesti esimest korda Eurovisiooni lauluvõistluse lõppvoorus. Võistluslaul „Nagu merelaine” kõlas lütseumi inglise keele õpetaja Silvi Vraidi esituses.

1994. aasta oktoobris kinkisid vilistlased koolile sõjaeelsete fotode ja kirjelduste põhjal valmistatud kooli lipu.

31. augustil 1994 lahkusid Eestist Venemaa Föderatsiooni väed.

1995 ilmus taastatud lütseumi esimese õppealajuhataja Maaja Kallasti populaarne käitumise käsiraamat „Oh ajad, oh kombed”.

1996. aastal lõpetas taastatud lütseumi XVI lend (esimene sõjajärgne lend).

21. veebruaril 1996 kuulutas president Lennart Meri teleesinemises välja programmi „Tiigrihüpe“, mille tähtsaim tulemus oli kõigi Eesti koolide ühendamine Internetiga.

1996. aasta sügisel tagastati lütseumile Hariduse 3 maja, mille veel remontimata aulas anti kooli sünnipäeval üle XVII lennu lõpumärgid.

1997

1. septembril 1997 algas õppetöö remonditud Hariduse 3 koolimajas, algklassid jäid endiselt Luise tänavasse.

1999 ilmus Lauri Leesi „Väikese eurooplase lugemik“.

Alates 1. märtsist 1999 sai Eesti ja Prantsusmaa vahel reisida viisata.

1999. aasta oktoobris toimus esimene ülekooliline test seintel rippuvate absoluutsete šedöövrite reprode tundmise peale.

2000/2001. õppeaastal hakkasid algklassid kandma koolivormi, mille loomisel võeti eeskuju sõjaeelse vormi elementidest.

28. septembril 2000 võitis Erki Nool Sydney olümpiamängudel kümnevõistluses kuldmedali.

2001. aasta kevadel toimus esimene algklasside piknik Varbola linnuses. Kooli lõpetas filmirežissöör Tanel Toom (XXI lend).

12. mail 2001 võitis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga „Everybody”.

2003. aastal lõpetasid gümnaasiumi lütseumis kooliteed alustanud õpilased (XXIII lend).

2004/2005. õppeaasta II õppeveerandil kolisid algklassid Hariduse 8 koolimajja.

29. märtsil 2004 ühines Eesti NATOga ja 1. mail Euroopa Liiduga.

2005. aastal alustas tegevust tantsuansambel Leesikad.

18. veebruaril 2006 avas Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud hoones uksed KUMU.

2006. aastal toimusid restaureerimistööd Varbola linnuses ja taastati 13. sajandil ehitatud läänepoolne väravakäik.

26. aprillil 2007 vallandusid pronkssõduri teisaldamisega Tõnismäelt aprillirahutused.

1. juunil 2010 toimus algklasside I olümpiapäev.

1. oktoobril 2011 tähistas lütseum 90. sünnipäeva kontserdiga Estonias ja hakati välja andma kooli teenetemärke.

1. jaanuaril 2011 hakkas Eestis maksevahendina käibima euro.

2016. aastal tuli Koolitantsu laureaadiks 10.–12. klasside Eesti-teemaliste tantsude kategoorias Leesikate „Röäsusi“.

1. oktoobril 2016 avati Eesti Rahva Muuseumi peahoone Raadil.

5. detsembril 2017 pälvis õppealajuhataja Anne Küüsmaa Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali, mis on matemaatikaõpetaja kõrgemaid autasusid Eestis.

20. augustil 2018 asus kooli juhtima XIX lennu vilistlane Peter Pedak.

20. veebruaril 2019 esilinastus Apollo kinos Solaris lütseumi XXI lennu vilistlase Tanel Toomi mängufilm „Tõde ja õigus“.

4.–7. juulini 2019 tähistati 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost – toimus XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“.

5. oktoobril 2019 toimus esimene vilistlaskonverents „Lütseum 200 või 2.0?“

5. oktoobril 2019 anti Lauri Leesile riiklik elutööpreemia panuse eest Eesti haridusse ja kultuuri.

12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada kogu maailma räsiva koroonaviiruse levikut Eestis. Koolid saadeti kaugõppele.

Detsembris 2020 valis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Leesikad aasta kollektiiviks ja Kristiina Siia aasta tantsujuhiks.

20. augustil 2021 tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva.

1. oktoobril 2021 saab lütseum 100-aastaseks.


  1865
1865. aastal pandi alus Rahvusooperi Estonia tegevusele, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts Estonia.
  1870
1870. aastal pühitseti sisse uus, baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippiuse projekteeritud Kaarli kirik, mille apsiidivõlvile lõi Johann Köler üheksa aastat hiljem Eesti esimese monumentaalmaali, fresko „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata“.
  1913
24. augustil 1913 toimus Armas Lindgreni ja Viwi Lönni projekteeritud juugend-klassitsistliku Estonia teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine.
  1918
24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti end iseseisvaks vabariigiks.
  1919
23. aprillil 1919 kogunes Estonia kontserdisaalis Eesti esimene parlament – Asutav Kogu.
   
1. detsembril 1919 avati Tartu Ülikool eestikeelsena.
  1920
2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartus rahulepingu, mis lõpetas Vabadussõja ja andis Eestile Venemaa tunnustuse.

1. augustil 1921 avati aktusega praeguse Sakala Eragümnaasiumi majas (tollal Väike-Pärnu maantee 19a) Tallinna Prantsuse Gümnaasium. Kooli vaderiks võib pidada Prantsuse suursaadikut André Gilberti, kelle käsutuses olnud Alliance Française’i raha andis aluse lütseumi sünniks. Ametisse astus kooli esimene direktor Hans Margens.

  1921
29. juunil 1921 asutati Eesti Vabariigi välisministeeriumis Prantsuse keeleteadusliku seltsi poolt Prantsuse Instituut, mille ülesanne oli levitada prantsuse keelt ja kultuuri.

1. oktoobril 1921 anti esimesed tunnid – seda päeva loetakse kooli sünnipäevaks.

   

1923–1926 renditi ruume 4. algkoolilt (Uus 15), 7. algkoolilt (Tõnismäe 8), 22. algkoolilt (Aia 18), 5. algkoolilt (Veerenni 2a), 14. algkoolilt (Tatari 17) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumilt (Suur-Kloostri 16).

  1923

1926.–1937. aastani tegutses kool Tehnika 16 asuva Riigi Tööstuskooli ruumides.

  1926
1926. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare epopöa „Tõde ja õigus" I jagu.

1930. aasta kevadel lõpetas I lennu 16 õpilast. Lõpetamist pühitseti väärikalt Aia tänava Seltskondlikus Majas (praegune Kanutiaia Noortemaja).

  1930

1933. aastal lõpetas kooli kirjanik Gert Helbemäe (IV lend).

  1933
Eestis jõudis haripunkti ülemaailmne majanduskriis. Registreeritud töötuid oli kümneid tuhandeid. Kriis hakkas taanduma pärast krooni devalveerimist 27. juunil 1933.

1934. aasta märtsis alustas ilmumist lütseumi kultuuriringi ajakiri Lumen. 1939. aastal valis koolinoorsoo ajakiri Tuleviku Radadel selle Eesti parimaks kooliajakirjaks. Lumen ilmus 1940. aasta kevadeni.

  1934
12. märtsil 1934 korraldati riigivanem Konstantin Pätsi ja erukindral Johan Laidoneri juhtimisel sõjaväeline riigipööre.

4. aprillil 1935 külastas lütseumi riigivanem Konstantin Päts koos Prantsuse, Belgia ja Tšehhoslovakkia saadikutega. Päts lubas koolile oma maja ehitamiseks Eesti riigi toetust võrdselt Prantsuse riigiga: kumbki eraldas 100 000 krooni. Krunt maksis 60 000 krooni, mille tasusid Tallinna linn ja Eesti riik võrdsetes osades.

  1935

2. novembril 1936 alustas ehitusettevõtja Madis Kolk ja Kilkamees Hariduse tänavas koolimaja ehitust arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi. 19. novembril 1936 pani hoonele nurgakivi haridusminister Alexander Jaakson.

  1936
1936. aasta Berliini olümpiamängudel võitis Kristjan Palusalu kuldmedali nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses.

20. septembril 1937 alustati tööd uues funktsionalistlikus koolimajas.

  1937

1938. aastal lõpetas kooli bariton Georg Ots (IX lend).

  1938
12. aprillil 1938 asus Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendi ametisse.

1939. aastal avati arhitekt Arthur Jürvetsoni projekti järgi valminud Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudi hoone (Hariduse 8, praegune väike maja).

  1939
1938–1939 toimusid arheoloogilised väljakaevamised Varbola linnuses, mis oli üks suuremaid muistseid maalinnu Eestis.

1940. aasta kevadeks oli lütseumi lõpetanud kümme lendu, kokku 208 õpilast.

  1940
17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude okupatsioon – Punaarmee hõivas Eesti.

1940. aasta sügisel pidid erakoolid tegevuse lõpetama. Lütseumi ja Jakob Westholmi Poeglaste Eragümnaasiumi põhjal moodustati Tallinna Linna VII Keskkool, mis hakkas tegutsema Hariduse 3 majas.

   
6. augustil 1940 annekteeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu.

1941. aasta kevadel lõpetas VII keskkooli varasemate koolireformide tõttu kaks lütseumlaste lendu – XI lend oli õppinud 12 aastat ja XII lend 11 aastat.

  1941
28. augustil 1941 vallutasid Saksa väed Tallinna – algas Saksa okupatsioon.

1942. aasta sügisel, Saksa okupatsiooni ajal, nimetati VII keskkool Jakob Westholmi Gümnaasiumiks, direktoriks aga määrati endine lütseumi direktor Viktor Päss. Endised lütseumlased jätkasid õppimist, järgides juhtlauset: kord lütseumlane – alati lütseumlane. Nii lõpetasid kooli XIII (1942), XIV (1943) ja XV (1944) lend, mis jäid sõjaeelse lütseumi viimasteks.

  1942
  1944
9. märtsil 1944 pommitas Nõukogude lennuvägi varemeteks pool Tallinna, sealhulgas Estonia teatrihoone.

1944. aasta sügisest tegutses Hariduse tänava koolimajas jälle VII keskkool.

   
22. septembril 1944 algas teine Nõukogude okupatsioon Eestis. Kodumaalt lahkus umbes 80000 inimest.

Teine maailmasõda viis 15 lennu 314 vilistlasest 34 Ameerika Ühendriikidesse, 33 Kanadasse, 32 Rootsi, 8 Austraaliasse, 7 Inglismaale, 4 Saksamaale, 3 Prantsusmaale, Brasiiliasse, Taani ja Nõukogude Liitu, 2 Belgiasse ja Argentinasse, 1 Islandile, Kreekasse, Uus-Meremaale, Hollandisse, Tahitile, Venezuelasse, Norrasse ja Hispaaniasse. Kodumaale jäi 145 ja 27 neist hukkus sõjas.

   
  1949
25. märtsil 1949 küüditati Eestist Siberisse üle 20000 inimese.
  1960
1960. aastal pälvis Georg Ots okupatsiooniaja kõrgeima tunnustuse: NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Paguluses ilmub Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev”.

Oktoobris 1971 tähistati lütseumi 50. sünnipäeva Stockholmis, USAs ja Tallinna restoranis Kännu Kukk.

  1971
  1980
1980. aasta juunis sõitis mootorlaev Georg Ots Tallinnast esimesele Helsingi-reisile.

1986. aastal tähistati Stockholmi Eesti majas lütseumi 65. sünnipäeva ja anti välja põhjalik mälestusalbum.

  1986
  1988
1988. aastal taastati Kirjanike Liidu välissekretäri Lennart Meri algatusel Alliance Française’i Eesti osakond.

17. septembril 1989 oli ETV eetris saade, kus lütseumlased kohtusid IX lennu vilistlase ja kooli taastamise eestvedaja Anne Argal Põllundi koduaias. Vaatamiseks klõpsa fotol!

  1989
1989 algatas Lauri Leesi humanitaarseltsi ja raamatusarja „Europeia", et vahendada Euroopa kultuuri mõjutanud kirjandusteoseid ning toetada tõlkijate järelkasvu. Esimesena ilmus Maupassanti novellikogu „Preili Fifi“.
   
24. veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp taas Pika Hermanni torni.

1991. aasta aprillis otsustati lütseumi vilistlaste ja Alliance Française’i ühiskoosolekul taastada Tallinna Prantsuse Lütseumi Toetajate Ühing, et taotleda lütseumi taasavamist.

  1991
20. augustil 1991 taastati ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariik.

1992. aastal jätkusid vilistlaste läbirääkimised haridusjuhtidega lütseumi taasavamise üle. Toetust avaldas ka Prantsusmaa suursaadik Jacques Huntzinger. Aprillis otsustati, et lütseum avatakse sügisel ajutistes ruumides aadressil Luise 38 ja kahe aasta pärast Hariduse tänavas.

  1992

25. aprillil 1992 toimusid katsed taasavatava lütseumi 2. klassi, ehkki koolil polnud veel tegevusluba, direktorit ega õpetajaid. Kohale tuli 47 last. Neid hindasid vilistlased Alda Lasseron, Hilja Puust, Anne Argal, Enn Valamaa ja Irene Merik.

   

1992. aasta kevadel tehti ettepanek kooli direktori ametikohale asumiseks Lauri Leesile, kes pärast pikka mõtlemisaega nõustus.

   
14. ja 15. mail 1992 külastas esimest korda Eestit Prantsuse V Vabariigi president François Mitterrand.

14. juulil 1992 registreeriti taasavatud lütseum minister Rein Loigu isiklikul toetusel haridusministeeriumis.

   
20. juunil 1992 kell neli hommikul muutus Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon.

14. augustil 1992 toimus esimene lastevanemate koosolek, kus otsustati muu hulgas tundide algusaeg kl 8.45.

   

1. septembril 1992 alustas kool tegevust kahe klassiga Luise tänava majas, kus varem oli asunud koolidevaheline õppe-tootmiskeskus. I ja II klassi õpetajad olid Anu-Liis Kõlli ja Margit Naaber.

   
6. oktoobril 1992 vannutati taasiseseisvunud Eesti esimeseks riigipeaks Lennart Meri.

1993. aastal võeti vastu esimene sõjajärgne X klass.

  1993
1993 ilmus ETV ekraanile kodumaine seriaal „Õnne 13“.

1993/1994. õppeaastal said lütseumlased endale vormimütsid.

   
1993 valmis Tõnismäel postmodernistlik, monumentaalset templit meenutav Rahvusraamatukogu hoone.
  1994
30. aprillil 1994 osales Eesti esimest korda Eurovisiooni lauluvõistluse lõppvoorus. Võistluslaul „Nagu merelaine” kõlas lütseumi inglise keele õpetaja Silvi Vraidi esituses.

1994. aasta oktoobris kinkisid vilistlased koolile sõjaeelsete fotode ja kirjelduste põhjal valmistatud kooli lipu.

   
31. augustil 1994 lahkusid Eestist Venemaa Föderatsiooni väed.
  1995
1995 ilmus taastatud lütseumi esimese õppealajuhataja Maaja Kallasti populaarne käitumise käsiraamat „Oh ajad, oh kombed”.

1996. aastal lõpetas taastatud lütseumi XVI lend (esimene sõjajärgne lend).

  1996
21. veebruaril 1996 kuulutas president Lennart Meri teleesinemises välja programmi „Tiigrihüpe“, mille tähtsaim tulemus oli kõigi Eesti koolide ühendamine Internetiga.

1996. aasta sügisel tagastati lütseumile Hariduse 3 maja, mille veel remontimata aulas anti kooli sünnipäeval üle XVII lennu lõpumärgid.

   

1997

1. septembril 1997 algas õppetöö remonditud Hariduse 3 koolimajas, algklassid jäid endiselt Luise tänavasse.

  1997

1999 ilmus Lauri Leesi „Väikese eurooplase lugemik“.

  1999
Alates 1. märtsist 1999 sai Eesti ja Prantsusmaa vahel reisida viisata.

1999. aasta oktoobris toimus esimene ülekooliline test seintel rippuvate absoluutsete šedöövrite reprode tundmise peale.

   

2000/2001. õppeaastal hakkasid algklassid kandma koolivormi, mille loomisel võeti eeskuju sõjaeelse vormi elementidest.

  2000
28. septembril 2000 võitis Erki Nool Sydney olümpiamängudel kümnevõistluses kuldmedali.

2001. aasta kevadel toimus esimene algklasside piknik Varbola linnuses. Kooli lõpetas filmirežissöör Tanel Toom (XXI lend).

  2001
12. mail 2001 võitis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga „Everybody”.

2003. aastal lõpetasid gümnaasiumi lütseumis kooliteed alustanud õpilased (XXIII lend).

  2003

2004/2005. õppeaasta II õppeveerandil kolisid algklassid Hariduse 8 koolimajja.

  2004
29. märtsil 2004 ühines Eesti NATOga ja 1. mail Euroopa Liiduga.

2005. aastal alustas tegevust tantsuansambel Leesikad.

  2005
  2006
18. veebruaril 2006 avas Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud hoones uksed KUMU.
   
2006. aastal toimusid restaureerimistööd Varbola linnuses ja taastati 13. sajandil ehitatud läänepoolne väravakäik.
  2007
26. aprillil 2007 vallandusid pronkssõduri teisaldamisega Tõnismäelt aprillirahutused.

1. juunil 2010 toimus algklasside I olümpiapäev.

  2010

1. oktoobril 2011 tähistas lütseum 90. sünnipäeva kontserdiga Estonias ja hakati välja andma kooli teenetemärke.

  2011
1. jaanuaril 2011 hakkas Eestis maksevahendina käibima euro.

2016. aastal tuli Koolitantsu laureaadiks 10.–12. klasside Eesti-teemaliste tantsude kategoorias Leesikate „Röäsusi“.

  2016
1. oktoobril 2016 avati Eesti Rahva Muuseumi peahoone Raadil.

5. detsembril 2017 pälvis õppealajuhataja Anne Küüsmaa Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali, mis on matemaatikaõpetaja kõrgemaid autasusid Eestis.

   

20. augustil 2018 asus kooli juhtima XIX lennu vilistlane Peter Pedak.

  2018
  2019
20. veebruaril 2019 esilinastus Apollo kinos Solaris lütseumi XXI lennu vilistlase Tanel Toomi mängufilm „Tõde ja õigus“.
   
4.–7. juulini 2019 tähistati 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost – toimus XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“.

5. oktoobril 2019 toimus esimene vilistlaskonverents „Lütseum 200 või 2.0?“

   
5. oktoobril 2019 anti Lauri Leesile riiklik elutööpreemia panuse eest Eesti haridusse ja kultuuri.
  2020
12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada kogu maailma räsiva koroonaviiruse levikut Eestis. Koolid saadeti kaugõppele.

Detsembris 2020 valis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Leesikad aasta kollektiiviks ja Kristiina Siia aasta tantsujuhiks.

   
  2021
20. augustil 2021 tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva.

1. oktoobril 2021 saab lütseum 100-aastaseks.