Ülekoolilised testid

Neli korda aastas tekitab Hariduse tänavas elevust kultuuri- või ühiskonnateemaline viktoriin (ülekooliline test), milles osaleb kogu suur maja, 6.–12. klass. Testiks õppides teeme endale selgeks näiteks kuulsad kunstiteosed, vanad müüdid, tegelased ajaloost, olulised muusikapalad, demokraatia põhimõtted ja riigijuhid.

Tänu sellele tunneb lütseumlane end koduselt nii muuseumis, teatris, kontserdisaalis, kirikus kui ka kodanikuna ja üllatab vahel miniloenguga oma lähedasigi. Testiks valmistab õpilased ette klassijuhataja: nii süvendab ka tema oma kultuuriloolisi teadmisi. Kultuuri- ja õppimishuvi ongi see, mis ühendab kogu kooli.

Vennastumine

Igal sügisel panevad abituriendid („jumalad“) proovile nii värskete gümnasistide („rebaste“) kui ka direktsiooni närvid, vastupidavuse ja paindlikkuse. Ristimisrituaal lõpeb enamasti siiski sellega, et koolimaja on terve, „rebased“ elus, „jumalad“ armulikud ning on toimunud üleüldine vennastumine. Nooremate ja vanemate õpilaste sõprust aitavad hoida ka üritused, mida suured korraldavad väikestele, olgu selleks raamatute ettelugemised, disko või paroodiamängud.

Kooli musikaalne sünnipäev

Lütseumi sünnipäev, 1. oktoober langeb kokku rahvusvahelise muusikapäevaga. Sel puhul käime terve kooliga sümfooniakontserdil Estonia kontserdisaalis. Loome isikliku sideme Eesti ja teiste maade heliloojate ja nende teoste, nimekate artistide ja dirigentidega. Eriti uhked ja rõõmsad olime 2019. aastal, kui lütseumi segakoor sai esimest korda musitseerida koos meie esindusorkestri – ERSOga. Kõlas prantsuse helilooja Gabriel Fauré „Pavaan“.

Õpetajate päev

Oktoobri algul tähistame õpetajate päeva, mil abiturientidel on võimalus anda tunde noorematele koolikaaslastele, näha, kui tore on õpetajatöö ja avastada oma pedagoogiline talent. Iga õpetaja unistus on kasvatada endale vähemalt üks järeltulija. Lütseumis on see nii mõnelgi täitunud – kümnendik õpetajatest on oma kooli kasvandikud.

Rahvusooperi ühiskülastused

Rahvusooper Estonia saab lütseumlasele aastatega sama koduseks kui kool. Algklasside kavas on harilikult kaks balletti aastas: traditsiooniline „Pähklipureja“ jõulukuus ja uus teos kevadel. Enne jõule käiakse ka Estonia valges saalis ja kuulatakse hubases kohvikumeeleolus kammermuusikat.

Põhikool ja gümnaasium näevad vähemalt ühte ooperi- ja balletietendust aastas. Kooliaja jooksul õpime seega tundma kõike, mida muusikateater pakub – vana ja uut, kurba ja rõõmsat. Sama oluline kui teatriga kokkukasvamine on see, et teeme seda koos.    

Vaba Lava

Isegi suur kultuurihuviline tüdib lõpuks ainult teiste imetlemisest ja tahaks vahel ka ennast publiku ees proovile panna. Kõige parem koht selleks on novembrikuus püstitatav Vaba Lava, kus võib end väljendada igas võimalikus žanris: laul, tants, pillimäng, mustkunst, sõnaseadmine … Kõik esinejad saavad tunda sooja vastuvõttu ja publik värskeid elamusi. 

Heategevus ja taaskasutus

Detsembri viimasel koolinädalal on muusikaklassis avatud jõulukohvik, mille menüüs on õpilaste valmistatud soolased ja magusad küpsetised. Kohviku tulu läheb heategevuseks. Igal aastal kogutakse annetusi ka Toidupangale. Kevaditi toimub taaskasutuslaat, milles pannakse müüki moest läinud vildist kübar või väikeseks jäänud koolivorm.

Jõulukontsert Kaarli kirikus

Viimasel koolipäeval enne jõuluvaheaega koguneme Kaarli kirikus, meie lähimas pühakojas. Kuuldes aastast aastasse samu traditsioonilisi prantsuse jõululaule, tekib turvatunne, mida tasakaalustab üha uute ja uute esinejate värskus ja rõõm. Jõuluajal ei unusta me ka tõstmast pilku Johann Köleri altarimaalile, mis ütleb: „Tulge minu juurde, kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist anda.“

Eesti keel ja kultuur

Kuigi lütseumlasele on avatud kogu maailm ja suus kolm võõrkeelt, on tema esmane siht hoida ja edendada eesti kultuuri ning teha Eesti elu paremaks. Sellele mõtleme eriti sügavalt, kui seisame Tartu rahu aastapäeval koos teiste Tallinna koolidega vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussamba juures, sammume vabariigi aastapäeva koidikul Toompeale lippu heiskama, tähistame 14. märtsil mänguliselt emakeelepäeva, loeme koolivendadele ja -õdedele ette nii iseenda kui ka tuntud autorite luulet ja proosat, hingame koos tuhandete eestlastega ühes rütmis laulukaare all ja tantsuväljakul.

Frankofoonia

Prantsuse keele ja kultuuri suurim pidupäev on 20. märts, kui tähistatakse frankofoonia ehk prantsuskeelse maailma päeva. Lütseumis toimub sel puhul prantsuse laulu konkurss, kust on tähelendu alustanud mitu hilisemat tuntud artisti, nagu Oliver Kuusik, Tui Hirv, Elizabeth Paavel ja Elina Netšajeva.

Õpilased saavad oma keeleoskuse proovile panna ka Prantsuse Instituudi korraldatavatel üritustel. Prantsuse rahvuspühal, 14. juulil loovad sageli just meie kooli lauljad suursaatkonna vastuvõtul pidulikku meeleolu. Sügiseti võõrustab suursaadik oma residentsis aga prantsuse keele rahvusvahelise eksami (DELF) parimaid sooritajaid.

Ballid

Valss, fokstrott, rumba, samba, tša-tša-tšaa, džaiv ja tango saavad lütseumlasele selgeks juba algklassides, kui kord nädalas on kavas tantsutund. Harjutamist kroonib igakevadine „väikeste ball“. Gümnaasiumis saab tantsuoskus uue lihvi. Hea tantsija püüab pilke ja võidab südameid. Abiturientide kevadball on üks aasta pidulikumaid üritusi, ilu ja elujõu manifest.

Spordipäevad

Iga kahe aasta tagant mängitakse Šnelli staadionil maha algklasside olümpiapäev. Avatseremoonial heisatakse olümpialipp ja süüdatakse -tuli, loetakse ette -vanne. Väikesi sportlasi on oma kohalolekuga innustanud olümpiavõitjad, näiteks Erika Salumäe ja Erki Nool. Võistlusalade seas on nii teatejooks, kaikaslaalom kui ka minimaraton.

Emadepäev ja isadepäev

Emadepäeva- ja isadepäevaeelsel reedel on kõik emad-isad ja vanaemad-vanaisad oodatud kooli hommikukohvile ja kontserdile. Igale lapsele on tähtis, et ta saaks oma kallitele pereliikmetele esineda. Igal vanemal on liigutav näha oma lapse elevust ja esinemislusti.

Kultuurireisid

Kõige paremini õpime oma kaaslasi tundma ühistel reisidel. Algklassid käivad juuni alguses traditsioonilisel piknikul Varbola linnuses. 8. klassi lõpus sõidetakse Londonisse, 9. klassis Pariisi ja 10. klassis Peterburi. Suur on äratundmisrõõm, kui muuseumis satub ette ülekoolilisest testist tuttav maal või skulptuur, aga iga reis loob ka mälestusi, mis panevad asjaosalised aastate pärast vandeseltslaslikult muigama ka ilma igasuguse testita.  

Kuldmedalistide galerii

Gümnaasiumi lõpuaktuse järel jäädvustab fotograaf kooli kuldmedaliga lõpetanud õpilased. Nende portreed jäävad alatiseks rippuma Hariduse 3 maja koridori seinale, selleks et möödujatele öelda: kõik on võimalik.