Ülekoolilised testid

Riietusel on ajast aega olnud suur jõud inimese enesehinnangu tõstmisel. Rõivastega tuuakse esile oma mina ja luuakse kuvand ehk imago ehk kujutluspilt, millisena tahetakse end esitleda – nii endale kui ka teistele. Kostüüm pole mitte lihtsalt kehakate, vaid eelkõige märk, mis näitab inimese kohta ühiskonnas. Lütseumlase kuvandi, eriti tema riietumisstiili ideaali on aasta­kümneid kirjeldatud sõna­paariga „klassikaliselt elegantne“.

Sõna „elegantne“ (’peen, maitsekas, stiilne, väliselt lihvitud’) on tulnud eesti keelde prantsuse keele kaudu (élégant), kuid selle juured ulatuvad antiikmaailma: elegans on ladina keeles ’valiv’. Kui inimene on elegantne ehk valiv, ei ole ka tema rõivad juhuslikud ega allu orjalikult massi diktaadile. Valimine on vaba inimese tunnus. Mille hulgast aga valida? Millele oma valikus tugineda? Kuidas ajastu-, stiili- ja moerägastikus orienteeruda?

Maailmamuuseumina käsitame sellist kunstikogu, milles umbkaudu iga sajas teos on absoluutne šedööver ehk taies, mille väärtuses juba väga pikka aega keegi ei kahtle (näiteks Botticelli „Venuse sünd“ või van Goghi „Päevalilled“). Maailmamuuseum on universaalne ehk üldine: seal eksponeeritakse eri kultuuride ja eri ajastute teoseid. Lähemalt tutvume üheksa silmapaistva kunstivaramuga: Louvre’i muuseum Pariisis, Rahvusgalerii Londonis, Metropolitani muuseum New Yorgis, Uffizi galerii Firenzes, Prado muuseum Madridis, Vanade Meistrite Maaligalerii Dresdenis, Vatikani muuseumid Roomas, Kunstiajaloo muuseum Viinis ja Vana Pinakoteek Münchenis. Alati on põnevam reisida, kui silm on õppinud märkama ja aru taipama – ilusat, tarka ja head.

Alates aastast 2022 on Euroopas käimas vallutussõda – Ukraina on langenud Venemaa agressiooni ohvriks. Eestit ja Ukrainat on 20. sajandil mõjutanud samad ajaloosündmused, aga Eesti areng on olnud sihikindlam ja stabiilsem. Võib öelda, et Eesti piir on praegu Ukrainas, kus käib võitlus ka meie vabaduse eest. Iga Eesti kodanik peab olema võimeline selgitama riigi seisukohti oma välismaa sõpradele. Seepärast on väga oluline tunda ajalugu ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

Meie ajaarvamine algab Jeesuse sünnist. Jõulud on ülestõusmispühade kõrval kristlaste suurim püha aastas. Miks on ühe lapse sünd olnud inimkonnale nii oluline, miks on see inspireerinud nii paljusid kunstnikke ja heliloojaid? Millest need taiesed ja helindid jutustavad? Jeesuse õpetuse tuum on kirjas Matteuse evangeeliumi 5.–7. peatükis, mida kutsutakse mäejutluseks. Selle kokkuvõtlikem mõte on: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!“ Õppematerjali lõpetab Jeesuse elu ja õpetusega seotud muusikaline rännak J. S. Bachi C-duur prelüüdist läbi „Ave Mariade“, „Halleluujate“ ja traditsiooniliste jõululaulude A. Pärdi „Credoni“. Sõna „kreedo“ kasutatakse ka ülekantud tähenduses – see ei ole mitte ainult inimese „usutunnistus“, vaid kõik tema veendumused ja tõekspidamised. Milline on sinu elu kreedo?

Maailma rahvaarv ületas 2022. aastal kaheksa miljardi inimese piiri. Vaid viiendik neist elab riigis, mida võib pidada küllaldaselt vabaks ja demokraatlikuks ehk rahva võimul põhinevaks. Ülejäänud inimeste kodumaa ei ole vaba või on seda üksnes osaliselt. Milles seisneb demokraatlike ja diktatuuri­riikide põhiline erinevus? Lühidalt öeldes: suhtumises inimesse. Kas riik on inimese jaoks või inimene riigi jaoks? Kas maksab õigus (seadus) või jõud? Eestlased on teinud kindla valiku: riik eksisteerib inimese jaoks, mitte vastupidi. Nii otsustasime 1918. aastal end iseseisvaks kuulutades ja 1991. aastal iseseisvust taastades. Millele on meil loota, et vaba maailm püsib? Ainult iseenda tahtele ja tarkusele, tööle ja koostööle. Sellele, et me ei ole nõus mugavuse ja turvalisuse nimel loobuma inimväärikusest.

6. ja 7. klass õpivad ära alapeatükid „Demokraatia lätted antiikajal“, „Eesti demokraatia kujunemine“, „Seadusandlik võim“, „Eesti erakonnad ja Riigikogu valimised“, „Täidesaatev võim“, „Riigipea“ ning „Kodanikuühiskond ja koolidemokraatia“.

8. klass õpib ära peale eelnimetatute ka alapeatüki „Euroopaliku demokraatia kujunemine ja Suur Prantsuse revolutsioon“.

9.–12. klass õpib ära kogu materjali.

Eestis on vähe koole, mis oleksid nii selgelt kui Tallinna Prantsuse Lütseum jaganud oma riigi saatust: sünd, vägivaldne katkestus ja taassünd. Kaks korda ühe sajandi jooksul sündis ime: väike rahvas sai oma riigi. See rahvas teadis, et ta ei saa suureks arvult, vaid vaimult. Et saada suureks vaimult, asutas ta koolid. Millised sündmused maailmas lõid selleks eelduse ja mis on sõltunud meist endist? Kuidas on kujunenud lütseumi traditsioonid? Kes on olnud kooli eestvedajad? Üksikasjalikumalt saab lütseumi ja Eesti elu paralleelset kulgemist jälgida kooli kodulehel esitatud ajajoonelt. Emotsionaalse täienduse tekstile ja piltidele annavad lütseumlastega seotud muusikapalad – langeb ju kooli sünnipäev kokku rahvusvahelise muusikapäevaga.

Maarja nimi Uues Testamendis seostub esmalt Jeesuse ema Maarjaga. Vaieldamatult on just tema kunstis enim kujutatud naistegelane. Raffaeli, Leonardo ja teiste autorite kaunid, emadust ülistavad madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes 1–2aastase Jeesusega. Teame, et Jeesusel oli 12 jüngrit, kes olid mehed, kuid tal leidus ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani. Rembrandti maalidel langeb valgus sageli tegelasele, keda kunstnik soovib eriliselt esile tuua – miks on ta Laatsaruse elluäratamise maalil sellesse valgusvihku paigutanud just Laatsaruse õe Maarja? Millist rolli mängis Jeesuse elus Magdala külast pärit naine – Maarja Magdaleena? Mida tähendavad muusikateoste pealkirjad „Ave Maria“ ja „Stabat mater“?

Elu on lühike, aga kunst pikk. See on lugu neist surelikest meestest ja naistest, muusadest, sõpradest ja soosikutest, kes on modellidena inspireerinud maalijaid ja skulptoreid. Kinkinud oma näo ja keha mõnele ajatule kaunitarile või müütilisele kangelasele, elavad nad kunstis igavesti. Kes nad on – need surematud Aphrodited, Madonnad, Aadamad või Johannesed, keda tunneme maailmamuuseumidest ja kunstialbumite lehekülgedelt? Kas märkame Simonetta Vespucci malbust või Salai riukalikkust, kui vaatame Botticelli ja Leonardo teoseid? Mida mõtlesid või mis elu elasid salapärased daamid, kellega kohtume tänu Praxitelesele, Rembrandtile, Dalile või Picassole? Millest jutustab see pilk, ilme või poos, mis on lummanud sajandite vältel lugematuid kunstigurmaane? Ars longa vita brevis est!

Eesti on demokraatlik õigusriik, kus vaatamata erinevustele on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Inimõigused tunduvad meile enesestmõistetavad ning me ei mõtlegi, et need sündisid vaid paarsada aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Demokraatia hälliks peetakse juba antiikaja Ateenat ning ka rahva võimu tähistav sõna demokraatia pärineb kreeka keelest. Antiikne otsedemokraatia on tänaseks asendunud hoopis keerukama süsteemi - esindusdemokraatiaga, mis ajaloo käigus on mitmelgi puhul pidanud alla vanduma hoopis karmikäelistele režiimidele. Selleks, et vaba ühiskonda hoida, tuleb hästi tunda nii demokraatia põhimõtteid kui ka olusid ja poliitilisi mustreid, mis võivad meie vabadusi ohustada.

Lütseumlaste kuulsaim koolivend, IX lennu vilistlane, bariton Georg Ots on armastatuim eesti laulja läbi aegade. Tema mitmekülgne tegevus muusikas annab meile võimaluse tutvust teha kõige erinevamate muusikažanridega. Kolmekümne Estonias töötatud hooaja jooksul lõi Georg Ots 65 rolli – ooperites, operettides ja muusikalides. Tema kontsertide repertuaaris oli kammermuusikat, šansoone, romansse ja levilugusid – kokku üle 500 laulu. Otsale tõid tuntust ka mitmed filmirollid. Ta on esimene eesti laulja, kes kutsuti Moskva Suure Teatri lavale, ning põhjanaabrite juures müüdi „Saaremaa valsi“ heliplaati üle 30 000 eksemplari. Rännak läbi Georg Otsa loomingu pakub muusikaelamusi ja mõttekilde armastusest, truudusest, valust ja õnnest.

Kes on need ajaloolised suurkujud ja märtrid, kellele on pühendatud Püha Peetruse basiilika Vatikanis ja Püha Pauli katedraal Londonis? Au kanda nimetust apostel ehk Jumala saadik on vaid Jeesuse 12 jüngril. Peetrus, jüngritest vanim, tunnistas esimesena Jeesuse Messiaks. Õpetaja usaldust oma esimese õpilase vastu kinnitab ka tõik, et just temast sai taevariigi võtmete valdaja. Seega peetakse Peetrust Rooma kristliku koguduse rajajaks ja linna esimeseks piiskopiks. Paulus ei tundnud Jeesust isiklikult. Tema puhul on kõige tähelepanuväärsem muutumine pühendunud kristlaste kiusajast kõigi aegade suurimaks ristiusu levitajaks ja Jeesuse mitteametlikuks apostliks. Tsitaadid Uuest Testamendist aitavad mõista, mida tähendas Peetruse jaoks kukelaul ja kust tuleb väljend „Saulusest sai Paulus"?

Küllap on igaüks kogenud tunnet, et äsja toimunud sündmus on juba varem (unes) nähtud – kas öelda dežavüü või dežavuu? La Fontaine’i valmist „Rebane ja viinamarjad“ on paljudel meeles, mis olukorras on kombeks öelda: „Viinamarjad on rohelised". Kirjandusest, mütoloogiast või ajaloost pärineb aga veel rida kujundlikke ütlusi, mille mõistmiseks tuleb tunda taustalugu. Kust on tulnud ja millal kasutada väljendeid raha ei haise, Potjomkini küla, luukere kapis või ükski prohvet pole kuulus omal maal? Argikeele rikastamine väljenditega eeldab avarat silmaringi ja kultuuritausta, ent ka head maitset. Lihtne on ära õppida, kust tuleb väljend ärge heitke oma pärleid sigade ette, ent raskem on seda sobivalt kasutada.

Kõik, kes me tunneme tõmmet kaunite kunstide vastu, oleme siia ilma tulnud Hera valvsa pilgu all ja saanud kingiks kübekese mõistust neitsilikult Athenalt. Tundes armastuse puudutust, võime uskuda, et läheduses viibib Aphrodite, ning võlutuna looduse imedest oleme kohtunud Artemisega. Kõik neli on võimukad jumalannad, kelle inimlikud kired, jumalik ilu ja vankumatu tahe on inspireerinud ridamisi loomeinimesi ja kujundanud kosmilisi sfääre. Raevukas Hera – abielu kaitsja ja sünnitusjumalanna – on seotud Linnutee tekkelooga. Muistse Ateena peatempel Parthenon on nime saanud mehiste meeste soosija, sõjanduse asjatundja, tarkusejumalanna Athena järgi. Ent mis pistmist on ilujumalanna Aphroditel muusikaliga „Minu veetlev leedi“ või kelle kümblusstseeni näeme Kadrioru lossi peasaali laemaalil? 

Üks maailma kaunimaid skulptuure – Rodini „Suudlus“ – kandis algselt nime „Paolo ja Francesca“. Pealkiri viitab kuulsale, ent traagiliselt lõppenud armastusloole. Armastus on võrdne surmaga – ta ei küsi vanust, seisust ega luba. Ta lihtsalt tuleb. Francesca oli abielus, kui teda tabas Paologa kohtudes coup de foudre (armastus esimesest pilgust). Henri II de Valois’ ja temast 20 aastat vanema Diane de Poitiers’ armastus kestis kuninga surmani. Šahh Džahani igavese armastuse märgiks Mumtaz Mahali vastu püstitati Tadž Mahal. Monaco vürst Rainier III leidis oma suure armastuse, Grace Kelly, Hollywoodi filmiseltskonnast – nad abiellusid ja elasid õnnelikult kuni Grace’i surmani. Kas abielu on poliitiline trikk, nagu uskus kuninganna Kleopatra, või tõelise armastuse pitser, nagu otsustas kuningas Edward VIII troonist loobudes? Prantsuse mõttetark François de La Rochefoucauld on öelnud: „Tõeline armastus sarnaneb kummitustega: kõik räägivad sellest aina, vähesed on seda kohanud.“

Piibli esimene osa, Vana Testament, algab Moosese raamatutega, milles rullub lahti seikluslik lugu juudi rahva ning usu kujunemisest. Juutide ja araablaste ühine esiisa, Aabraham (Ibrahim), rändas välja Sumerimaalt, et astuda vastu katsumustele. Patriarh ja tema järeltulijad otsivad õiget teed keerukates inimsuhetes ning õpivad tundma kõikvõimsa Jahve jõudu ja tahet. Olude sunnil Egiptusesse asunud juudid kohanevad uuel kodumaal, kuni sajanditepikkuse õigusetuse lõpetab seaduseandja Mooses. Jahve käsul asub ta juhtima juutide rännakut tagasi tõotatud maale. Just sel rännakul annab Jahve Moosesele kümme käsku ja kõik seadused. 

Simson ja Delila, Juudit ja Olovernes, Ester ja Ahasveros – need ei ole kuulsad paarid, kelle armastuslugu liigutab hinge ja ülistab igavest truudust. Siin rulluvad lahti dramaatilised lood, kus armastusest saab reetlik relv või kättemaksu tööriist. Delila, Juudit ja Ester on naised, kel tuleb Vana Testamendi meeste maailmas täita ohtlik missioon. Mida on naisel panna vägilase, väepealiku või kuninga vastu? Oma plaani teostamisel võetakse appi kavalus, teesklus ja võrgutamiskunst. Vägevad mehed peavad siin silmitsi seisma õrnuse, lummava ilu ja naiseliku veetlusega, mis paneb kuuletuma ja alistuma. Rubensi maalil uinutab Delila Simsoni, Caravaggio maalil on Juudit tõstnud mõõga, et raiuda maha Olovernese pea, Chasserieu maalil valmistub Ester kohtuma Ahasverosega – need on vaid üksikud näited teostest, kus Vana Testamendi kolm saatuslikku naist oma aegumatut ilu demonstreerivad.

Sõja kahe sugulasrahva, troojalaste ja kreeklaste vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu. Saatuslik sündmuste areng, mis viib 10 aastat kestnud sõjani ja selle järellugudeni, algas suurest pulmapeost, kus tülijumalanna veeretas pulmaliste keskele kuldse õuna. Erise tüliõun, Achilleuse kand, Trooja hobune ja Penelope kangas on laialt tuntud kujundid, mis pärinevad laulik Homerosele omistatud „Iliase“ ja „Odüsseia“ värsiridadest. Müütilistes lugulauludes aimduv inimlike pahede ja vooruste igikestev olemus ning jumalate vihast ja soosingust juhitud heitliku saatuse käigud on paelunud nii Vana-Kreeka vaasimaalijaid kui ka Hollywoodi filmiloojaid. Ja ehkki Trooja tehti maatasa, elavad eeposte kangelased igavesti.

Neli evangelisti kirjeldavad detailselt Jeesuse elu viimase nädala sündmusi, mis leidsid aset juutide paasapühade aegu. Jeesuse saabumist Jeruusalemma pühapäeval, täpselt nädal enne pidustusi, tähistavad kristlased palmipuude pühaga. Järgmise neljapäeva õhtuks tulid ka kõik Jeesuse 12 õpilast tema peatuspaika, et üheskoos õhtustada. Kunstis tunneme seda sündmust kujutavaid maale „Cena“ nime all. Kristlikus maailmas on suur reede leinapäev, sest Jeesuse ristilöömine toimus Jeruusalemma lähistel Kolgata-nimelisel künkal reedesel päeval. Pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm – „Pietà“ nime kannavad teosed, millel leinav Maarja hoiab süles surnud Jeesust. Pärast ristisurma ja ülestõusmist ilmus Jeesus jüngritele, kahele Emmause palverändurile ja Maarja Magdaleenale. Kohtumist Maarja Magdaleenaga kujutavad teosed pealkirjaga „Noli me tangere“ ehk „Ära puuduta mind“. 

Kui liigume ajas tagasi nii mitu aastat, kui mitmes aasta meie ajaarvamise järgi parajasti käes on, jõuame hetke, mil sündis mees, kelle elu ja õpetus muutsid Euroopa kultuuri ja ühiskonna edasist arengut jäädavalt. Jeesuse õpetusest sündinud kristlus ei muutnud mitte ainult inimeste mõtteviisi, vaid kujundas olulisel määral keskaegset ühiskonnakorraldust. Kristlusele võlgneme ka paljud kaunid kunstipärlid. Mis looks meile parema ettekujutuse Jeesuse lapsepõlvest kui Raffaeli rahulik ja helge „Madonna roheluses“ või Georges de La Touri maalitud vaikne ja pühalik isa-poja kaksikportree „Püha puusepp Joosep“. Meisterlikud maaligeeniused ja sisurohked evangeeliumid pakuvad meile rikkaliku materjali Jeesusest ja noist sündmustest, mis kujunesid hilisema Euroopa kultuuri arengus määravaks.

Pea maharaiumist on juba iidsetest aegadest rakendatud surmaotsuse täideviimisel. Sellisel moel hukati Šotimaa kuninganna Maria Stuart, Inglise kuningas Charles I, Prantsusmaa kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie-Antoinette. Suure Prantsuse revolutsiooni käigus võeti kasutusele giljotiin – tapamasin, mis kõrgelt langeva kirvetaolise tera abil hukataval pea maha raius. Kunstnikke ja skulptoreid on need ajaloolised tapmisstseenid vähe paelunud. Lahingustseenid on aga hoopis teine valdkond … Samas üllatab ehk algajat kunstihuvilist Louvre’i, Ermitaaži või Prado saalides ringi jalutades nende taieste rohkus, mis kujutavad pea mahalõikamist, aeg-ajalt ka lõigatud pead ennast. Ajaloos on ju päid maha raiutud tuhandetel, aga vähesed seesugused tapmisstseenid on paelunud suuri kunstiloojaid. Järgnevas ülevaates tutvutegi Bernini, Canova, Caravaggio, Cellini, Donatello, Klimti, Michelangelo, Rubensi jt andekate kunstnike ja skulptorite taiestega. Saate ka teada, kes on need märtrid, kelle kurba elulõppu suured kunstnikud meile oma tööde kaudu tutvustavad.

Arhitektuur on eestipäraselt ehituskunst. Linnad, alevid, külad koosnevadki ehitistest. Kõik inimesed elavad mingites majades, hoonetes. Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakaid – menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid – algelisi hauakambreid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge’is Inglismaal. Meie ülevaates ongi see arhitektuuri algus, nii nagu koopamaalid on maalikunsti algus … Teises peatükis teeme ajaloos suure hüppe ja tutvustame teile Giza püramiide, mis paiknevad Egiptuse pealinna Kairo külje all. Kolmandas peatükis kõneleme Knossose paleest Kreeta saarel, siis tuleb juttu Babüloni linna Ištari väravast (7. saj eKr), Parthenoni templist Ateenas (5. saj eKr), Pergamoni linna Zeusi altarist (2. saj eKr), Rooma Panteonist (2. saj)  ja mitmest teisest suurepärasest ehitisest, kuni jõuamegi tänapäeva välja. Järgnevas ülevaates teeme juttu ka Hariduse tn 3 koolihoone arhitektuurist ja spordihoone saamisloost.

Sõna ’karisma’ pärineb kreeka keelest. Karisma on inimesest kiirguv erakordne mõjujõud, sarm ehk võlu. Karismaatiline inimene ongi suure külgetõmbega, sarmikas ehk võluv persoon. Teatrilaval märkad sinagi, et üks artist näitleb, laulab või tantsib teistest paremini. Kohe, kui ta lavale ilmub, jälgid üksnes teda. Vaarao Ehnatoni abikaasa Nofretete (u 1370–1330 eKr) karisma oli nii suur, et tänapäeva iluarstid ja disainerid suunavad sageli pilgu temale. Selles ülevaates on teiseks karismaatiliseks naiseks Phryne [friine], kes elas 4. saj eKr. Ta poseeris skulptor Praxitelesele, kui too lõi antiikmaailma ühe kuulsaima taiese – „Knidose Aphrodite“. Räägime veel väepealikute võrgutajast Kleopatra VII-st ja sellest, kuidas Akvitaania Aliénorist sai esmalt Prantsusmaa, siis aga Inglismaa kuninganna. Karismaatilisi naisi on meie ülevaates veel: Lucrezia Borgia, Diane de Poitiers ja Coco Chanel.

Sõna ’revolutsioon’ on eestipäraselt pööre. Revolutsioone oli Euroopas ka varem toimunud: 16. saj Madalmaades ja 17. saj Inglismaal. Kuna aga see ühiskondlik pööre, mis toimus Prantsusmaal aastail 1789–1799, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust Suureks Prantsuse revolutsiooniks. Meie ülevaatest saate teada, et selle revolutsiooni eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. Generaalstaadid olid kolme seisuse saadikute kogu, meie mõistes kongress. 17. juunil pani abt Sieyès [sje´jess] ette moodustada kolmanda seisuse saadikutest Rahvuskogu ehk parlament. Bastille’ vangla vallutamine 14. juulil tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks … Meie ülevaate põhjal kestis see revolutsioon kümme aastat. Selle kestel võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, pandi mitmel korral kirja konstitutsioon, kukutati kuningas, kuulutati välja vabariik, tekkisid poliitilised rühmitused, kehtestati uus kalender jm. Revolutsiooni lõpul astus ajaloo areenile Korsika saarelt pärit noor ohvitser Napoléon Bonaparte … Aga kõigest sellest saate põhjalikumalt lugeda järgnevast ülevaatest.

Maailmamuuseumidega (Louvre, Ermitaaž, Prado jt) on see häda, et nende külastamine võtab palju aega, Louvre’i puhul tuleb varuda vähemalt kolm päeva. Kuid on muuseume, kus käiakse imetlemas vaid ühte meistriteost. Mõni muuseum polegi nii väike, kuid üks taies on seal oma kuulsusega teistest sedavõrd üle, et maailmarändur lähebki sinna just selle ühe taiese pärast. Loomulikult näeb ta samas muuseumis ringi jalutades veel palju muudki huvitavat. Nii on Viinis paikneva Loodusloo Muuseumiga, kuhu läheme otsima tillukest „Willendorfi Veenust“ … Ka Milanos imetleme Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaalis vaid ühte teost – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaega“. Akadeemia Galeriis Firenzes on eksponaate rohkem, aga domineerib Michelangelo marmorisse raiutud „Taavet“. Sama on ka Leonardo teise tööga „Daam hermeliiniga“, mille originaali saab näha Czartoryski muuseumis Krakówis (Poola)… Aga kus saab näha Vermeeri maali „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“ originaali või kus on oma kodu leidnud Picasso „Guernica“ [gerni´ka]? Kui põhiteksti läbi loete, saate ka seda teada.

Jeesuse ema Maarja ja emapoolne vanaema Anna olid esimesed naised, kellega Jeesus kokku puutus. Mõlemast naisest räägime oma ülevaates põhjalikumalt … Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja mängisid ka hiljem tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel. Nendest kuulsaim on kindlasti Maarja Magdala külast, keda hakati kutsuma Maarja Magdaleenaks. Tolle aja keelepruugi kohaselt oli ta „vaevatud seitsmest kurjast vaimust“, mis tähendab, et ta kannatas väliselt seletamatu närvihaiguse all. Eestlased ütlevad seesuguste inimeste kohta: ta on kiiksuga … Betaania külas Jeruusalemma lähedal elas Jeesuse hea sõber Laatsarus, kellel oli kaks õde – Marta ja Maarja. Laatsaruse majas peatuski Jeesus, kui ta viimast korda Jeruusalemma tuli. Ka nädal enne Jeesuse vahistamist on Laatsaruse õel Maarjal üpriski suur roll täita, sest just tema käitumise tagajärjel tekibki sõnelus õpetaja ja tema jüngri Juudase vahel. Aga sellest kurvast neljapäeva õhtupoolikust loete siin järgnevast ülevaatest üksikajalikumalt.

Sõna „skulptuur“ tähendab nii raidkunsti ennast kui ka selle üksikteost. Kui skulptuurikunsti teos koosneb mitmest osast, näiteks mitmest inimfiguurist, kutsume seda skulptuurikompositsiooniks või skulptuurigrupiks. Järgnev ülevaade pakub huvitavaid fakte tuntud kujurite ja nende teoste kohta: saate teada, mis juhtus suure skulptori Pheidiase loodud, kulla ja elevandiluuga ehitud skulptuuriga „Athena Parthenos“. Või seda, miks mitmed Parthenoni templi reljeefid asuvad siiani Briti Muuseumis Londonis. Käsitleme ka „Knidose Aphrodite“, skulptor Praxitelese (4. saj eKr) kuulsaima taiese saamislugu … Vahele ei saa jätta ka „Belvedere Apollonit“, seda antiikaja kuulsaimat meesakti, mille pronksoriginaali autor oli arvatavasti Leochares … Põgusalt puudutame Vatikani muuseumi teist uhkust – Laokooni gruppi. Arvata võib, et selle puhul on tegemist marmorist originaaliga, mis telliti 1. sajandil keiser Nero valitsusajal Rhodose meistritelt. … Sõna  „pietà“ on itaalia keeles ‘vagadus’, ‘kaastunne’. Sellist nime kannavad kunstiteosed, mis kujutavad leinavat Maarjat koos surnud Jeesus Kristusega ta põlvedel. Neist kuulsaim on kindlasti Michelangelo (1475–1564) marmorist skulptuurikompositsioon, mille originaal asub Peetri kirikus Vatikanis. Ülevaates teeme juttu veel suurest juveliirist ja skulptorist Cellinist, barokiajastu meistrist Berninist ning lõpuks jõuame kodukooli kolmandale korrusele, kus näeme eesti skulptori Anton Starkopfi „Istuva akti“ originaali.

Uus Testament hõlmab nelja evangeeliumi (kreeka k rõõmusõnum). Neli evangelisti ongi nelja evangeeliumi autorid. Nendest autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased ehk apostlid Matteus ja Johannes. Kaks ülejäänut – Markus ja Luukas – Jeesust ei tundnud ja panid oma teosed kirja teiste ütlemiste järgi …  Matteuse evangeelium on neljast evangeeliumist parim juba seetõttu, et ta sisaldab Mäejutlust, mis on vaieldamatult Uue Testamendi kõige tähtsam peatükk, millele tugineb kogu kristlik filosoofia. Kui Uue Testamendi muudes osades saame rääkida üksnes Jeesuse mõttepudemetest, siis Mäejutlus Jeesuse mõtetest koosnebki … Johannes oli Jeesuse kõige noorem õpilane; tema on ühtlasi ka Johannese evangeeliumi autor. Temale on omistatud veel Uue Testamendi viimane osa, nn Johannese ilmutusraamat ehk Apokalüpsis. Enne jüngriks saamist oli Johannes oma isa Sebedeuse ja venna Jaakobusega kalur Galilea järvel. Teised jüngrid kutsusidki teda ja tema venda Sebedeuse poegadeks. Jüngrina oli Johannes oma nooruse tõttu (u 14 või 15 aastat vana) Jeesusele kõige lähemal. Ta oli ikka ja alati kohal, kui õpetaja midagi suurt korda saatis … Aga see, mida Jeesus Matteuse ja Johannese tunnistuste põhjal korda saatis, ongi järgnevas ülevaates põhjalikult kirjas.