Emma Daum

Kohe algusest peale, kui ma siia kooli tulin, tundsin end koduselt. Eelkoolis olid toredad ja lahked õpetajad ja siis tundus kool mulle imelihtne. Ajapikku hakkasin mõistma, et targaks saamiseks tuleb ikkagi väga palju vaeva näha. Varsti tuli meie kooli ka minu naabritüdruk, siis minu õde ja mu naabritüdruku õde ka. Nüüd on päris tore siin neljakesi koolipinkide taga istuda ja vahetundides koos juttu puhuda. Tihti saame üksteist ka kodutöödes aidata. Eriti tore on see distantsõppe ajal.

Ka koolist olen ma leidnud palju uusi sõpru. Muide, mu pinginaabriga me kohtusime juhuslikult juba lasteaias. Meie klassis juhtub alati midagi põnevat. Meie klassivennad leiavad pidevalt igasuguseid ideid, kuidas vingerpussi teha. Meie klassi põhilist paharetti kutsutakse ka mõnikord Tootsiks „Kevade“ raamatust, sest ta sarnaneb oma käitumise poolest temaga. Mulle meeldib meie koolis see, et me õpime prantsuse keelt ja käime tihti muuseumis, teatrites ja kontserdil. Veel meeldib mulle võtta osa vahvatest üritustest koolis nagu näiteks SNKT ja prantsuse laulu konkurss.

Albert Lukas

Mart Juur

Lapsed peavad koolis käima, see on teaduslikult tõestatud fakt. Kuna laps on koolist tulles iga kord pisut targem kui kooli minnes, siis saab ta tarkust kodus edasi jagada, tõstes elanikkonna üldist haridustaset.

Koole on Tallinnas palju, sellegipoolest pole valik olnud raske. Saatsime Kaisa lütseumi, kuna vanem õde oli lütseumi lõpetanud ja koolitee oli tuttav. Tõsi küll, Maria astus lütseumisse siis, kui kool oli veel suhteliselt väike ja tegutses Luise tänavas. Ei anna võrreldagi praeguste mastaapidega.

Tagantjärele ei oskagi päris selgelt põhjendada, miks on tundunud õige lapsed lütseumisse suunata. Kindlasti mõjutas teadmine, et lütseumis on toredad õpetajad ja mõnus atmosfäär. Lütseumisse nad igatahes läksid ja rahu majas.

Muide, minu õepoeg Sten on samuti lütseumi vilistlane. Perekondlik üritus niisiis.

Nikolai Novosjolov

Meie pere jaoks oli kooli valik väga tähtis ja suhtusime protsessi väga tõsiselt. Esmane kriteerium oli selle hariduse tase. Lütseumi puhul on tegemist väga tugeva haridusasutusega. Tasakaalus on reaal- ja humanitaarained. See sobis meile väga. Valiku tegemisel lähtusime ka vanast ütlusest: „Ära otsi lapsele kooli, otsi õpetajat.“ Suheldes tuttavatega, kes on seotud lütseumiga, saime teada, et tegemist on toreda ja professionaalse kollektiiviga. Nüüd, juba omal kogemusel, saame seda kinnitada. Meie noorem laps, vähemalt praegu, käib hea meelega koolis.

Prantsuse keele ilu ja kasutusala mängisid valiku tegemisel samuti suurt rolli. Meil on vehklemispere ja meie spordiala ametlik keel on prantsuse keel.

Samuti oli meie jaoks oluline kooli juhtkond, sest sellest sõltub väga palju: kooli suund, eesmärgid, traditsioonid, õpetajate tase. Lütseumi juhtkonnal on pikaajalised ja püsivad traditsioonid, mis väljenduvad õpilaste õppeedukuses.

Lütseumi kohta räägiti ka, et tõsiselt tegeleda spordiga ja hästi õppida on keeruline. Peab tunnistama, et mingil määral on see tõsi, aga jutt käib vanemate klasside kohta. Arvan, et see on mõtlemise koht. Lütseumis suhtutakse tõsiselt kultuuri, sport on ju samuti kultuuri osa. Ka sportlased vajavad head haridust. Maailmakuulsad lütseumi vilistlased on Georg Ots ja Elina Netšajeva, see kõlab väga uhkelt. Miks ei võiks lütseumis õppida näiteks ka tulevased Gerd Kanterid?

Maarja Vaino

Kes küll tegi 1936. aastal otsuse nimetada Prantsuse Lütseumi kodutänav Hariduse tänavaks? Iga kord lapsele kooli järele minnes teeb see tänavanimi mu meele rõõmsaks. Tõepoolest – lütseumis asuks nagu hariduse algkodu.

Sest mida haridus laiemalt tähendab? Lisaks tunniplaanis ettenähtule on ju midagi veel. On olemas ka varjatud õppekava, mis annab lapsele väärtushinnangud, kombed, kultuuritunnetuse. Just see varjatud õppekava on teinud minu meelest lütseumist kooli, mida saab seostada intelligentsuse, kultuursuse ja haritusega kõige laiemas mõttes. See kool ei anna ellu kaasa mitte ainult õppimisharjumust ja tugevaid teadmisi, vaid ka avara silmaringi ning kultuurilise orienteerumisvõime. Oma kooli tunne ja head sõbrad jäävad niikuinii.