Kooli lugu
Lood annavad konteksti kooli tänasele seisule ja tulevikuvaatele.
1. augustil 1921 avati aktusega praeguse Sakala Eragümnaasiumi majas (tollal Väike-Pärnu maantee 19a) Tallinna Prantsuse Gümnaasium. Kooli vaderiks võib pidada Prantsuse suursaadikut André Gilberti, kelle käsutuses olnud Alliance Française’i raha andis aluse lütseumi sünniks. Ametisse astus kooli esimene direktor Hans Margens.
1. oktoobril 1921 anti esimesed tunnid – seda päeva loetakse kooli sünnipäevaks.
1923–1926 renditi ruume 4. algkoolilt (Uus 15), 7. algkoolilt (Tõnismäe 8), 22. algkoolilt (Aia 18), 5. algkoolilt (Veerenni 2a), 14. algkoolilt (Tatari 17) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumilt (Suur-Kloostri 16).
1930. aasta kevadel lõpetas I lennu 16 õpilast. Lõpetamist pühitseti väärikalt Aia tänava Seltskondlikus Majas (praegune Kanutiaia Noortemaja).
1933. aastal lõpetas kooli kirjanik Gert Helbemäe (IV lend).
4. aprillil 1935 külastas lütseumi riigivanem Konstantin Päts koos Prantsuse, Belgia ja Tšehhoslovakkia saadikutega. Päts lubas koolile oma maja ehitamiseks Eesti riigi toetust võrdselt Prantsuse riigiga: kumbki eraldas 100 000 krooni. Krunt maksis 60 000 krooni, mille tasusid Tallinna linn ja Eesti riik võrdsetes osades.
2. novembril 1936 alustas ehitusettevõtja Madis Kolk ja Kilkamees Hariduse tänavas koolimaja ehitust arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi. 19. novembril 1936 pani hoonele nurgakivi haridusminister Alexander Jaakson.
1940. aasta sügisel pidid erakoolid tegevuse lõpetama. Lütseumi ja Jakob Westholmi Poeglaste Eragümnaasiumi põhjal moodustati Tallinna Linna VII Keskkool, mis hakkas tegutsema Hariduse 3 majas.
1941. aasta kevadel lõpetas VII keskkooli varasemate koolireformide tõttu kaks lütseumlaste lendu – XI lend oli õppinud 12 aastat ja XII lend 11 aastat.
1942. aasta sügisel, Saksa okupatsiooni ajal, nimetati VII keskkool Jakob Westholmi Gümnaasiumiks, direktoriks aga määrati endine lütseumi direktor Viktor Päss. Endised lütseumlased jätkasid õppimist, järgides juhtlauset: kord lütseumlane – alati lütseumlane. Nii lõpetasid kooli XIII (1942), XIV (1943) ja XV (1944) lend, mis jäid sõjaeelse lütseumi viimasteks.
1944. aasta sügisest tegutses Hariduse tänava koolimajas jälle VII keskkool.
Teine maailmasõda viis 15 lennu 314 vilistlasest 34 Ameerika Ühendriikidesse, 33 Kanadasse, 32 Rootsi, 8 Austraaliasse, 7 Inglismaale, 4 Saksamaale, 3 Prantsusmaale, Brasiiliasse, Taani ja Nõukogude Liitu, 2 Belgiasse ja Argentinasse, 1 Islandile, Kreekasse, Uus-Meremaale, Hollandisse, Tahitile, Venezuelasse, Norrasse ja Hispaaniasse. Kodumaale jäi 145 ja 27 neist hukkus sõjas.
1991. aasta aprillis otsustati lütseumi vilistlaste ja Alliance Française’i ühiskoosolekul taastada Tallinna Prantsuse Lütseumi Toetajate Ühing, et taotleda lütseumi taasavamist.
14. juulil 1992 registreeriti taasavatud lütseum minister Rein Loigu isiklikul toetusel haridusministeeriumis.
14. augustil 1992 toimus esimene lastevanemate koosolek, kus otsustati muu hulgas tundide algusaeg kl 8.45.
1. septembril 1992 alustas kool tegevust kahe klassiga Luise tänava majas, kus varem oli asunud koolidevaheline õppe-tootmiskeskus. I ja II klassi õpetajad olid Anu-Liis Kõlli ja Margit Naaber.
1993. aastal võeti vastu esimene sõjajärgne X klass.
1996. aasta sügisel tagastati lütseumile Hariduse 3 maja, mille veel remontimata aulas anti kooli sünnipäeval üle XVII lennu lõpumärgid.
2001. aasta kevadel toimus esimene algklasside piknik Varbola linnuses. Kooli lõpetas filmirežissöör Tanel Toom (XXI lend).
2003. aastal lõpetasid gümnaasiumi lütseumis kooliteed alustanud õpilased (XXIII lend).
2004/2005. õppeaasta II õppeveerandil kolisid algklassid Hariduse 8 koolimajja.
2016. aastal tuli Koolitantsu laureaadiks 10.–12. klasside Eesti-teemaliste tantsude kategoorias Leesikate „Röäsusi“.