Kindlasti on paljud kuulnud legendi, või siis ise kogenud, et 11. klass on gümnaasiumi kõige piinarikkam ja töömahukam aasta. Sisseelamisaasta on möödas, kõik õpilased on nagu kord ja kohus abituuriumi poolt gümnaasiumiks ette valmistatud. Jumalad, kes 10. klassi jooksul lähedaseks saanud, on lahkunud ning oma võsukesed kooli peale üksi jätnud. Retsimöll toimub iga aasta, kuid 11. klass on alati see, kes jääb selles virvarris veidike tahaplaanile. Kuid möödunud aasta on teinud meie kõigi elu natuke nürimaks ja igavamaks. Käes on külm ja kõle talv, viirus möllab ning igal normaalsel inimesel tekib kas suurem või väiksem identiteedikriis. Ärme unusta üksteist! Seekordses blogipostituses toome teie ette TPL-i üheteistkümnendikud, kes ei vääri olla nende pessimistlike legendide ohvrid!

Merilin Leetna ja Lagle Kaubi

 

XIA

Elus on mõndadel inimestel teistest rohkem eeliseid. See kehtib ka XIA klassi kohta, sest nende klassiruum asub ilmselt kõige soodsamas kohas terve lütseumi suure maja peal. Kelle poolt on pinksilaud tavaliselt okupeeritud? Suure tõenäosusega on see XIA, kui nad pole just tol päeval eriti lahked olnud oma sooja kohta loovutama. Kes on alati esimesena sööklas? Jah, need on nemad, sest söökla on nende jaoks vaid paari kiire jooksusammu kaugusel ning kärme võidujooks toidusappa käib asja juurde. Ühtse klassina tulevad nad välja igast raskest olukorrast. Nagu elus ikka, on kokku sattunud väga erinevad inimesed, kellel tuleb üksteisega koostööd teha. Taaskord on XIA-l vedanud, sest ühe ühise omadusena on igaühele neist antud suurepärane kohanemis- ja koostöövõime. Seltskonnahing pesitseb neis kõigis ning loob ühe suure ja ühtse sõpruskonna. Edu saladuseks on kõigi jagatud tahe õppida, luua kõigile meeldivat keskkonda, üksteist motiveerida ning koostööd teha. Kust nad seda küll õppinud on? Püüdsime kinni sellised märksõnad nagu Liis Reier ja meeskonnakoolitus. See osavalt omandatud koostöö avaldub enim vist lütseumis juba kurikuulsaks saanud füüsika kontrolltööde lahendamise ajal. Igapäevase rutiini osa on ühine skeemitamine ja naljaviskamine, samuti on XIA klassis lahke ning toimiv konspektijagamismajandus. Igast päevast tuleks võtta, mis võtta annab ning kuldpeadest koosnevas draamavabas XIA-s on see täiesti normaalne. Kui midagi muud ei saa, siis nalja ikka saab! 

Koroona on mänginud igas klassis oma rolli ning kahjuks võtnud paljudelt klassidelt ära võimaluse käia kauaoodatud välisreisidel. XIA puhul oli see reis Peterburgi. (Hoiame pöidlaid, et see reis siiski kunagi toimuda saaks!) Sellegipoolest on leitud alternatiive, et korraldada klassile ühistegevusi. Näiteks toimub see Zoomis, endale õpetajate seast fighterite valimise ning videotundi kaamerata ilmumise näol. Kuid siiski on just Eestimaa kaunis loodus alati olnud XIA lemmiksihtpunkt. Käidud on nii parve-, kanuu- kui ka niisama jalgsimatkadel, kus pearoaks alati võileivad, mille materjali ei peljata üksteisele ulatada ka üle paadiserva. Samuti säravad kõigi silmades siiani veel Pariisi suurlinnatuled põhikooli lõpureisist.

XIA õpilased ise kirjeldavad end kui kurikuulsaid mandariinivargaid, kes on eeskujulikud keemias, seksikad, kõiges vaieldamatud ässad ning kelle klass on kokkuvõttes lihtsalt üks kokkuhoidev, soe ja südamlik utoopiline naljatehas. Otsekohesus ja elulised huumorikillud vürtsitavad pikki ja väsitavaid päevi lütseumi kooliseinte vahel. XIA klassi levinuimad hüüdlaused on “Üks kõigi ja kõik ühe eest”, “Seda ei eksisteeri, kui eKoolis pole” ja “Always be 1st”, “Karuse piitsutatud klass on käinud läbi tule ja vee, ükski takistus pole probleemiks meie teel”. Näib, et see klass suudaks vallutada kõik maailma edetabelid, kui nad vaid kunagi kõik eeltunniks õigel ajal kohal oleksid. 

XIB

Ehk olete märganud, et kooli peal on viimastel päevadel vähem rahvast, kui seda oli varem. Mis võiks küll olla põhjuseks? Põhjuseks on ikka üks ja ainus koroonapoiss, kes on nüüd asunud kimbutama meie XIB klassi. Võimalik, et olete sotsiaalmeedias näinud mõnda nende koostatud üle kooli teada-tuntud starter packi ning olete seeläbi põgusalt tutvunud ka selle klassi liikmetega, kuid nüüd saate võimaluse tutvuda täpsemalt selle klassi kui tervikuga.

XIB klass (tuntud ka kui kooli kõige begendaarsem klass) on täis erinevaid inimesi, kes esmasel vaatlemisel ei sobi absoluutselt kokku, kuid lütseumi puhul on selgeks saanud see, et kõige erinevamad inimesed moodustavad tihtipeale just kõige erilisemad klassid. Nii on ka XIB-ga. Nende endi sõnul ühendab neid just see, et nad suudavad hinnata üksteise erinevusi, nähes kõigis head ning vajadusel on nad alati valmis teineteist aitama. Nagu iga teisegi klassi puhul ei saa ka nende puhul jätta mainimata ühendavaid lülisid, nagu tööeelne paanitsemine ning Kaie Klettenberg. Pidevalt mõeldakse välja meetodeid, et tööd võimalikult kõrge tulemuse peale sooritada (seejuures “mängureegleid” just nii palju kui vaja aga nii vähe kui võimalik painutades), jagatakse konspekte ning aidatakse kõigil edukalt järgmisesse õppeaastasse jõuda. Pärast töid hakkavad aga kõik üheskoos lootma, et õp. Klettenbergil oleks võimalikult hea tuju ning et poole klassi eKooli ei laekuks järjekordset kahte. 

Enamasti ühendavad klasse kõige rohkem just klassireisid, eriti palju välismaiste ühisreiside kogemusi on XIB-l. Kõige rohkem tunnevad need begendaarsed õpilased puudust ära jäänud Peterburi reisist, kuid samal ajal suudavad nad rõõmu tunda oma toimunud reisidest Hirve parki, muuseumisse ning koroona tõttu keskpäevasest jalutuskäigust koolist koju. 

Kui rääkida XIB motodest, siis üks neist on “Üks kõigi ja kõik ühe eest!” ning teine “Mis katki ei ole saab katki tehtud”. Meenutades selle klassi poolt lõhutud akent ja tooli saame kohe aru, et nad tõepoolest elavad selle moto järgi. Loodetavasti on meie armsast lütseumist veel midagi alles selleks ajaks, kui XIB lõpetab. Lisaks katkisele kraanile ja aknale saab selle klassi paturegistrisse kirjutada ka kott-tooli varastamise kaheks nädalaks, see jõudis siiski tervel kujul tagasi sinna, kust see tuli. 

XIB klass kirjeldab ennast kui mõistusevastaselt meeliülendavat klassi, mis on täis kaost ja peoloomi, kes üritavad gümnaasiumit võimalikult heade tulemustega lõpetada ning mis on parem kui XIA. Oma paralleelklassile soovivad nad aga öelda, et nad on väga head plaksutajad (alati on kuulda, kui nad millegi üle vaimustuses on), “Neil on hea iseloom…” ja et paremuselt teine on ka päris hea olla. Ärge laske pead norgu, XIA, ja teadke, et kohe ümber nurga teie klassist on XIB, kes võitis retsi ja armastab teid kogu südamest!

Lõpetuseks tuleks veel öelda, et kui te kunagi peaksite juhtuma otsima neid reedel, siis võite kindlad olla, et leiate nad sümpoosionilt. Nagu ütleb XIB: “Vivere ad convivium!”