„Tere, lapsed!“ * 

Möödunud pühapäeval tähistasime emadepäeva. Kuna kellegi jaoks ei möödu see päev ühtemoodi, siis otsustasime teiega jagada meie koolipere koduseid pidustusi nii emade kui ka laste vaatepunktist. Samuti valmis lütseumlastel emadele pühendatud video, kus erinevate klasside õpilased lugesid ette luuletusi ja esitasid muusikat. Kogusime kokku mõned lütseumlaste meenutused ja kirjeldused möödunud tähtpäevast. Lähemat tutvustust videost jagas meiega idee autor Kristin Vain.

Meenutusi 10. maist, videot vaata siit .

Õpetaja Rahel Kardi päev möödus nii…

Emadepäeva hommiku juurde käivad meie peres lilled ja poiste tehtud kaardid, mida mul on aastate jooksul juba paras ports kogunenud. Tavaliselt on eriline ka hommikusöök, kuid seekord piirdusime traditsiooniliste pannkookidega ning mu vanema poja Harri tehtud kook jõudis lauale alles lõunaks. Mulle meeldib, et emadepäeval saan pisut rohkem niisama olla ja näiteks raamatut lugeda või aias päikese käes istuda. Muidu on alati vaja midagi teha, aga sel päeval luban ise endal aja maha võtta.

Taavi Tender (12.b) jagab meiega oma päeva…

Minu emadepäev oli natuke teistsugune, kuna vanemad olid nädalavahetuseks maale läinud ja ei saanudki ema pühapäeva hommikul tervitada. See aga ei takistanud mind emale head meelt valmistamast. Nimelt alustasin päeva poeskäiguga, ostsin emale tema lemmiklilled, punased roosid. Seejärel koristasin kööki. Mu emale meeldib puhas köök, aga tavaliselt on ta ise see, kes seda koristab. Siis sõitsin Nõmme turule, Itaalia Delisse, ja sealt ostsin cannolisid ja tiramisut, mis emale väga mekivad. Lõpuks panin enne pere koju jõudmist sauna küdema. Kokkuvõtteks võib väita, et kuigi see emadepäev ei olnud kõige klassikalisem, siis korda läks ta ometi. Samuti arvan, et mu ema võib poja kasvatusega väga rahule jääda.

Gertrud Lukas (9.b) kirjeldas oma päeva nii…

Päev algas nagu iga pühapäev, mina ärkasin kõigist teistest mitu tundi hiljem. Ma andsin üle oma kaardi ja kingi – puhkepäev emale – ning me hakkasime päeva plaanima. Nii mõnusalt soe oli. Kas minna Haapsallu? Seal oli külmem kui Tallinnas. Järelikult ei. Või hoopis Pärnusse? Sinna peaksime minema ju hoopis järgmisel nädalal. Viljandi on lõunas, äkki sinna? Tõesti, seal on 19 kraadi ja tõuseb veelgi. Nii me siis panime kleidid selga ja seadsime suuna Viljandile. Seal elab minu vanaisa, keda me pole mitu kuud näinud. Nüüd oli hea aeg ja võimalus teha talle üllatus, ta tahab meid juba mitu nädalat näha. Kaasa otsustasime võtta mõned pitsad. Sõitnud hoovi sisse, ei tundnud vanaisa meid algul äragi, kuid peagi ei näinud meid juba õnnepisarate tõttu. Väga ilus moment. Me sõime, rääkisime, mängisime nagu tavaliselt, kuid ometi oli see nii eriline. See, mis varem oli igapäevane, on saanud lühikese aja jooksul nii eriliseks ja kalliks. Nagu oleks reisil käinud. Lõpuks pidime end lahkuma seadma, sest oli vaja veel ka tagasi sõita. Selle peale tuli kõigil väike pisar silma, aga minek oli paratamatu. Õhtul ma veel läksin ema juurde ja küsisin, kuidas ta oma päevaga rahule jäi. Ta naeratas mulle soojalt, võttis ümbert kinni ja lausus ühe, kuid väga siira sõna: „Imeliselt.“

Holger Noormetsa (8.b) kingituse tegemine läks sedamoodi…

Kinkisin emale nartsisse ja nurmenukke.

Õega tegime biskviitpõhjaga koogi ja peale panime marjad koos kohupiimaga, kuhu lisasime želatiini. Kirjutasime peale „Kallis ema“ ja nii see emadepäev möödus…

Kristin Vain (9.a) räägib videost…

Idee tuli ikka sellest, et tahtsime asendada igaastase emadepäeva kontserdi ja praeguseid piiranguid arvestades otsustasime teha video. Luuletusi loevad seal abiturient (Mart Adermann), üheksandik (mina) ja 1. klassi lõpetaja (Martin Mäekalle). Esitajad said juhuslikult valitud nende hulgast, kel sellel aastal kooliteel olulised etapid käsil. Päris kontserti me asendada ei saanud, aga veidi muusikat oli ka ehk klaverit mängis Madis Sikk 7.a klassist.

Tekstid lugemiseks valis igaüks ise, aga konsulteerisime oma kirjanduse õpetajatega ka. Üldine eesmärk oli teha midagi südamlikku ja helget, selle mõttega said ka tekstid valitud.

 

*Armastatud tervitushüüe kuulub Anu Oksale.