45. lennu sisemaailma kiikas Lagle Kaubi (XIb)

TPL-i blogil on teile häid uudiseid: lendude tutvustamise seeria jätkub! Seekord võtame luubi alla 45. lennu, süveneme lähemalt nende mõttemaailma, igapäevaellu ning tulevikuplaanidesse. Milliseid salatalente või vembumehi võib üheksandike seast leida, milline on nende lemmikmuusika või kui suuri tempe on korda saadetud, loe ja saa teada!

IXa

Kui enamasti on klassid oma ühtsust ja eripärasid kirjeldanud isiklike arvamuste ja vaatenurkade kaudu, siis IXa klassi iseloomustab üks väga objektiivne fakt. Nimelt on tegemist koosseisult kõige väiksema klassiga koolis – vaid 23 õpilast. Klass ise aga näeb seda erisust väga positiivse nurga alt, on ju teada, et mida vähem on grupis inimesi, seda lähedasemaks võivad nad omavahel saada. Klass on kokkuhoidvaks kasvanud, ka on paranenud suhted õpetajatega ning tunnid on muutunud rahulikuks ja meeldivaks.
Pealtnäha on IXa vaikne klass, kuid igav hakkab neil üksteise seltsis harva. Seltskond on kahtlemata kirev, pädevaid inimesi figureerib neil igas eluvaldkonnas. Leidub Michelangelosid ja matageeniuseid, tippratsutajaid ja -lauljaid. Mõni võib detailselt lahti seletada kogu kehtiva majandussüsteemi, mõni on seevastu lihtsalt andekas sõnasepp.
IXa koduklassi taganurga kappidel on lai kunstivalik, esinumbriks kahtlemata Barbie plakat ja sellele sekundeerivad puunuga ning Helmede dünastia perepuu. Need šedöövrid trumpavad üheksandike sõnul üle kõik kooli reprod, isegi kuulsa “Lütseumlased nälga ei tunne”. Avangardseid kunstiprojekte on ette võetud rohkemgi: üle klassiruumi on laiali pillutud punast toiduvärvi, laudadest on ehitatud rularadasid ning kompositsiooni loomise eesmärgil lõhutud lugematul hulgal harjavarsi. Kahjuks on kõik need ettevõtmised jäänud ilma õpetajaskonna soosingust ning lõppenud kas dramaatiliste nutmapuhkemiste või õppealajuhataja sissemarsiga. See aga IXa-d ei heiduta.

Mainimata ei saa jätta fakti, et väikeses majas kasvati üles tervelt poole dekaadi jooksul õp Anu-Liis Kõlli valvsa pilgu ja taktitkepi all. Nii et keegi ei tohiks kaheldagi selles, kas klass on sajaprotsendiliselt läbinud kohusetundliku ja truu lütseumlase koolituse, väikesed riukad kinnitavad vaid reeglit.

Koos aega veeta meeldib kõigile. Kõige südamelähedasemad on loomulikult klassireisid ning väljasõidud, kuid üksteise seltsi nauditakse tihti ka lihtsalt peale tunde klassis omavahel juttu ajades. Eredamalt meenutatakse möödunud kevadesse jäänud värvikuulimängu (paintball‘ i) lahingut ning mõnusat piknikku Hirvepargis. Ka augustikuine Kihnu saare külastus on siiani hinges: tore oli ratastega sõita ja saart avastada, mõnus oli grillida ning aega oli laskuda ka sügavamatesse vestlustesse. Klassireiside säravaimaks täheks on aga ekskursioon Narva. Ööbiti Narva kindluses, kus magati üksteise otsas külakuhjas (õpetaja Toomingu valvsa pilgu all), millele järgnes hommikune musta tee üledoosist tulenev maopuhastus hambapesu ajal.
Suhtlus on IXa jaoks tõesti oluline, isegi kui kõigiga paratamatult iga päev suhelda ei jõua, on alati huvitav vahelduseks ka kellegi teise arvamust ja vaatepunkti kuulda. Värskes õhus jalutamine ning vestlemine on nende kõigi jaoks väärt ajaviide.
Peale väsitavat koolipäeva armastab IXa koos mängida. Tõeliseks menukiks on kujunenud “Hay Day”. Võib öelda, et klass on mängust sõltuvuses, lausa lummav on kuulda, kui vennalikult toetatakse üksteise farme! Samuti leidub klassis nii mõnigi kiirete näppudega “Geometry Dashi” harrastaja. Hasartmängu kirega tehakse panuseid sellelegi, kui palju mõni klassivend teatud perioodi jooksul energiajooke suudab alla kulistada.

Klassi deviisid:
“Sa oled imelik, aga ma olen imelikum.”
“Meie vara!”
“Palun lükkame selle kontrolltöö edasi!”
“Miks kirjalikult, kui saab suuliselt?”
“Meie ei teinud seda.”

Üheksa aasta pikkuse raske teekonna kiuste on kõik klassis enda sõnul endiselt tublid ja targad ning säilitanud tugeva mentaalse tervise. Kindlasti on paljud teie peale kadedad, loodetavasti jätkub sama trend ka gümnaasiumiastmes, jätkake samas vaimus! Vive la 9.a!

IXb

Olenemata sellest, et suure maja mõistes ollakse veel nooremapoolsed, tuntakse nende endi sõnul üheksandat b-d juba kooli peal hästi. On see ehk lärmakuse, ühtse vaimu või hoopis mõne konkreetse isiksuse väljapaistvuse tõttu? Kas see tuntuse fakt üldse paika peab, seda tuleb igaühel ise otsustada.
IXb klassis on kahtlemata väga meeldiv õhkkond. Neid ühendab meeletu vabadusejanu ning armastus üksteise ja lemmikõpetajate vastu, nendeks on õp Oidsalu, Kard ning Reinhold. Igas olukorras kehtib põhimõte “31-1 või 1-31”, teisiti öeldes “Üks kõigi ja kõik ühe eest”. Kui on vaja korda saata mõni vemp või vaielda õpetajaga kontrolltöö küsimuste üle, siis ühendab klass kõik oma jõud, et võidelda ühise eesmärgi nimel.

Ühine on neil tõesti kõik: huumorimeel, smuutiarmastus, erinevad traditsioonid laulu ja tantsu saatel. Üksteise seltsis igav ei hakka neil eales. Lusti ja pillerkaari jätkub igasse päeva: vahetundideajal tehakse koerustükke, filmitakse TikTokke, klassireisidelt meenuvad lõbusad lauluviisid, mis bussis üles võeti.
Suurimad hõbehääled ja tantsustaarid tulevad just IXb-st, sest laulmine ja tantsu vihtumine on nende igapäeva lahutamatuks osaks. Klassi lähedusest võib tihti kuulda 00-ndate popmuusika võnkeid. Seega, kes tunneb end nendega samal helilainel, sel tasub kindlasti minna vahetundidel klassi ukse taha luurama. Ühiste bussisõitude meelispala on “Tuvi”, paroodia Jaak Joala laulust “Suvi”.

Rääkides klassireisidest, siis eredamalt on IXb-le meelde jäänud reis Varbolasse ning Prangli saarel kastiautodes sõitmine, vahukommide grillimine ja saunaskäik. Kahjuks on IXb reisinimekiri võrdlemisi lühike, kuna põhikooli lõpuaastad on enamasti möödunud viiruselainetel surfates. Sellest hoolimata veedetakse ühiselt palju aega ka väljaspool kooli, tähistatakse sünnipäevasid, korraldatakse sümpoosione või käiakse peale tunde Viru Kebabis.

Kõiksugu pahandused on IXb klassi jaoks täielik normaalsus. Paar käskkirja siia-sinna, kes seda ikka tähele paneb. Võõras varas sobramine ning kurikuulus kommide varastamine… see on vana haav, mida siinkohal lahti kiskuma ei hakka. On ime, et koolimaja seinad veel püsti püsivad, sest IXb on teinud kõik, et Johansoni kaunis konstruktsioon maatasa teha. Klassi seina sisse on löödud auk ning peetud on ploomisõda, mille tõttu endine klassiruum, nüüdseks kuuendike hoole all, on siiani ploomiplekiline. Veel mõned riukalikalikud meelistegevused: barrikaadidega paberlennukisõja pidamine ning inglise keele tundides õppetöö asemel kõlaritest idamaise muusika kuulamine. Kui tekib soov IXb klassile külla minna, tuleks end kindlasti soojalt sisse pakkida, sest regulaarselt katkiste akende tõttu on temperatuur klassiruumis tihti üsna jäine.

Valik klassi lemmiktsitaate:
“Olgem vaarikad kogu elu!”
“Nothing changes, if nothing changes.”
“Regalia pole pood, seega ma võin seal käia.”

Elu on üheksandikel värvikirev, selles oleme kõik veendunud. Muusika, melu ja vingerpussid – just need ühendavad klassi ning teevad koosolemise nõnda lõbusaks ja nauditavaks. Klassi ühiseks tahteks on lõpetada põhikool edukalt. Näib, et valgus tunneli lõpus särab aina eredamalt ning lootus, et klass jätkab uhkelt samas koosseisus ka gümnaasiumis, on üha kindlam. Qui vivra verra!