XLIV lend ehk kohe-kohe gümnaasiumis

Oleme järjega jõudnud salapäraste üheksandikeni, kellest paljud ei ole võib-olla kuulnudki, kuid kellest peagi saavad üle Lütseumi teada-tuntud jumalateenrid ehk rebased. Nagu me teame, siis valmistuvad lõpuklassid hetkel katseteks ja lõpueksamiteks, ning et muuta nende rutiinne digi-koolipäev veidi värvikamaks, siis anname neile võimaluse meenutada aega, kui saadi veel koos vahetus kontaktis tegutseda. Soovime neile jõudu, kainet mõistust ja paksu nahka, sest eesootav gümnaasium pole naljaasi!

IXA

Et saada IXA klassi olemusest ja tegemistest rohkem aimu, oleme neil palunud end veidi kirjeldada. Õpilased räägivad, et selles klassis igavust ei tunta, hoitakse kokku, eriti, kui on vaja otsida põhjust, miks kontrolltöö edasi lükata. Oma klassi kohta on nad öelnud eriti suurejooneliselt, et kui ühes klassis on kõik õpilased eliidid, siis on need just nemad. Kui varasemalt on võinud jääda mulje, et tegu on pigem vaikse ja tagasihoidliku klassiga, siis saladuskatte alt tuli välja, et tegu on väga tegusa ja erilise kollektiiviga. 

Mälestustena koroonaeelsest ajast meenutatakse muidugi reise. Välja on toodud reisid Peterburgi ja Rakveresse ning Rootsi kruiis. Peterburist meenutatakse päevaseid muuseumite ja vaatamisväärstuste külastamisi ja ööd, kui oldi kaua üleval ning “pandi hullult hotellitoas pidu”, mis kõrvaltoas ööbivatele venelastele kuigi meeltmööda just polnud. Rakvere sõidust meenutatakse seda, kuidas üks klassikaaslane käis mööda hotellikoridore kõlariga ringi ning imestati selle üle, kuidas neid hotellist välja ei visatud. Kõige südamelähedasem on aga õpilastele Rootsi kruiis, kus üks klassikaaslane peaaegu leedukatega kaklema läks. Lisaks klassireisidele on neile omaseks saanud ka üheskoos kooli üritusteks valmistumine ja õp. Oidsaluga pidevalt kauplemine.

IXA klassist kasvavad kindlapeale välja bioloogid, keemikud ja füüsikud, sest nad on kasvatanud aknalaual vetikaid ning peaaegu mahlapaki õhanud. Mille järgi aga kasvavad sellised tublid lapsed? Eks ikka klassimotode järgi, milleks on “Kui üks saab, saavad kõik viied”, “Kui Väli teada ei saa, siis seda ei juhtunud”.

Loodame, et need andekad õpilased pakuvad ka järgnevatel aastatel palju rõõmu Oopkaubale, Tekkole, Välile ja muidugi ka teistele õpetajatele!

IXB

IXB-d seovad omavahel kõikvõimalikud asjad, alates harjadest ja lõpetades ühise vihaga Sinka analüüside vastu. Nagu meie uuringu käigus selgus, käib selle klassiga kaasas alati üks mahlakas draama ja konfliktne õhkkond, mida tuleb siis klassijuhatajatunnis lahkama hakata. Lootust on, et selle klassi tulevastest vilistlastest sirguvad tulevikus väärt juristid ja advokaadid, sest tülide analüüsimine ja lahendamine käib regulaarse rutiini juurde. Üheksa koos veedetud aasta jooksul on selles klassis vahetunud vaid üks õpilane ja tänu sellele on saadud koos suure perekonnana sirguda. Oma erilisuse näiteks tuuakse paar aastat tagasi ellu viidud idee luua klassipusa, et hoolitakse üksteise õpingutest ja hinnetest ja tänu sellele on klassi õpitulemused silmapaistvalt kõrged. Tundub, et ühestki IXB koolipäevast juba vürtsi puudu ei jää ning ei tohi alahinnata seda, mis kunagi “suletud uste tagant” (sest just seda saadet nende igapäevased tragöödialavastused meenutavad) välja ei paista. Ise nimetavad nad seda kergelt toxicuks, kuid samas tunnistavad, et see on üsna naljakas ja keegi tavaliselt midagi liiga tõsiselt ei võta. Kui muidu esineb tihti erimeelsusi, siis kui välja pakutakse ettepanek koguneda emakeelepäeva või jõulunäidendi ettevalmistusteks, et mitte tundi minna või kodune töö tegemata jätta, on kõik lahkarvamused haihtunud ja kompromiss suurema vaevata saavutatud. Ilmselt taoliste lepingute sõlmimise tagajärjel klass alatihti direktsiooni luubi alla satubki. Neil on omad sisenalja, mis aga välja toodud draamade näol tihti õpetajatele meelehärmi ja endast välja minemist põhjustavad. Kuid see pakubki klassile nalja ning ju see on siis efektiivne viis päevadesse lõbusust ja naeru tuua. 

Lemmiku ühistegevusena on peamiselt välja toodud näidendite ettevalmistamine, õpetajate ahastusse viimime, lärmi tekitamine ja kodutööde maha kirjutamine ning lisaks armastab klass veel ka vanu ühiseid aegu meenutada. Kõige südamelähedasem paik Eestimaal on IXB klassi jaoks vaieldamatult Kääriku, kuhu on reisitud loendamatuid kordi ning seal kogetud seiklused ei unune klassil vist ealeski. Veel on käidud ka Pärnus, kus Terviseparadiisis kõik koos ühe hunnikuna liutorust alla lasti, Venemaal Peterburis, kus piiriületuse käigus ka nuge, draamat ja fidget spinnereid üle piiri tarniti. Ka sellel klassil on olnud ebaõnne ning ära on jäänud reisid Londonisse ja Pariisi, kuid võib uskuda, et bussisõidud ja huvitavad tegemised Käärikul need kaotused mõnevõrra siiski korvavad.

Nagu igal korralikul kooliklassil, ei tule ka IXB-l puudust korda saadetud pahandustest. Esimesena tuleks välja tuua see, kuidas nad olid ülekooliliselt tagaotsitavad ja tagaotsijateks olid mitmed õpetajad ja õppealajuhataja. “Kuhu siis kadusid need üheksandikud?” küsite te. Nemad olid põgenenud matemaatika tunnist väiksesse majja oma vana klassijuhatajat tervitama, et pääseda kontrolltööst. Legend räägib, et neid pole tänaseni leitud ja kontrolltöö on endiselt tegemata. IXB nimetab end põhikooli kõige hullemaks klassiks ja korduvalt on lõhutud klassiakent, alla on kukutatud ekraan ning katkiste asjade nimekirja lähevad veel 7-14 harja, kaks prilllauda ja mitu kõlarit. Klass mainib ka, et osad õpetajad on mõnikord keeldunud neid õpetamast. Kas üheks põhjuseks võiks tuua nende halvema õppeedukuse võrreldes paralleelklassiga? Siiski on IXB-l üks õpetaja, kes peab seda klassi oma lemmikuks, ning see on nende kodupoiss Tauri Einberg.

Lärmakal ning pöörasel klassil on loomulikult ka palju motosid: “Tõmba esimesel võimalusel teistelt vaip ära”, “Jagame haridust”, “Lequel???”, “Pane aken kinni, Holger”, “Õpetaja on alati süüdi”, “Tere, lapsed” ning õpilaste seas levib salapärane väljend “Sirutu, laps!”