Autor Teele Kivirähk (IXb)

Tunneli lõpus paistab valgus. Trimestri lõpp on varsti käes, kuid niikaua tuleb veel mitmest kontimurdvast päevast läbi suruda. Vara kooli, hilja voodi, nõnda viied majja toodi, nagu ütleb vanarahvas. Kui oled sellest hoolimata omadega täitsa tupikusse jõudnud, siis siin on sulle seitse nippi, kuidas pikk koolipäev edukalt üle elada.

Riietu soojalt

Foto: Gabriela Turkin (XIa)

Tähelepanelik vaatleja on varahommikul kooli poole jalutades ehk märganud, et päike juba tõusnud, kuid see ei tähenda, et õhutemperatuur sama teeks. Koolimajja astudes puhub endiselt näkku külm tuuleiil ja pidev õhutamine ei aita kliima soojenemisele sugugi kaasa. Seepärast ei tohi keegi meist veel oma villaseid talvekampsuneid riidekapi pimedatesse nurkadesse paremaid päevi ootama visata. Kui juhtub kohutav tragöödia ja soe kehakate ununeb hommikuses tohuvabohus selga tõmmata, on külmetaja ustaivamateks sõpradeks koridorides ilutsevad radiaatorid ning puhveti rikkalik teevalik.

Suhtle paralleelklassiga


Usu või mitte, me kõik oleme samas paadis. Lennusisene sõprus on olulisim. Nemad on sinu sõbrad, kui oled unustanud kaasa võtta oma kalkulaatori, nemad jagavad siseinfot tulevaste või ära olnud tööde kohta ja informeerivad sind õpetajate kummalistest kiiksudest. Võluvitsakeseks on koostöö ja abivalmidus. Istu julgelt sööklas nende lauda või jaluta paar korda päevas aeglaste sammudega nende klassiukse eest läbi ja pane tähele, kuidas su elukvaliteet paraneb.

Söö lõunat

Foto: Margaret Rahu (IXa)

Kanafilee juustuga on jaganud meiega nii rõõme kui ka muresid, iirisesõõrik ühes meiega suureks kasvanud, söögivahetunni pirnid ja leib raskel päeval nutmiseks kindlat õlga pakkunud. Kuid puhvetisaba on tihti pikk ja puuviljad kaovad iga päevaga aina kiiremini (peale viit minutit on alles vaid kapsas). Et pikk päev üle elada, haarab ettenägelik lütseumlane juba kodust lõunaeine karbikesega kaasa. Pisike plastmasskarp väärt kraamiga on suuremaks abiks, kui arvata võib, ning veab su läbi terve raske koolipäeva. Ka toidu koolitoomisteenus on hea investeering, mille populaarsus on külmadel ja pimedatel talvepäevadel uutesse kõrgustesse tõusnud. Pole harv juhus näha rohelise seljakotiga mehikesi mööda Hariduse tänavat vuramas. Toitu tellides ole aga ettevaatlik ja hoia oma saaki klassikaaslaste eest salajas, muidu hajub pool su praest ampsude nahka ja sinule jäävad tühjad pihud.

Varu pastakaid


Pole midagi hirmsamat jõnksatusest, mida tunned, kui märkad, et pinalis haigutab põhjatu tühjus, ja tead, et õpetaja liigub oma kontrolltöödega tempokalt juba sinu suunas. Ehk veab siiski ja mõni üllas hing annetab abivajajale liiga sinise ja liiga paksu tindijoaga tühjeneva pastaka, mida nagu uppuvat paati tormisel merel läbi kontrolltööküsimuste tüürima hakata. Halasta endale, hoia oma pastakaseisul hoolikalt silma peal ja võta põrandale vedelema jäänud isendid aegsasti oma hella hoole alla.

Vaata filme


Enne kontrolltöid on paljudel õpetajatel salakaval komme tunnis filmi näidata. Kuigi filmitunnid toovad endaga kaasa kõikehaarava rõõmujoovastuse, siis tegelikult on neis tundides magamine sama suur lollus kui molbertil oleva maali tähelepanuta jätmine, sest tihti avastad kontrolltööveergudelt küsimusi just filmis näidatu kohta. See on õpetajate sõjakavalus. Ole selleks valmis ja teistest sammu võrra ees! Kui kõlab filmitunniuudis, lenda esimesse pinki, et eesistujate suured pead väärt filmielamusi ära ei rikuks. Halvim koht on keskmise rea tagapink, kus klassikaaslaste uskumatult hiiglaslikud turjad pool ekraanist ära varjavad.
Varem või hiljem vajuvad rulood alla ja klassis läheb pimedaks. Vägisi tikub uni peale. Võitle sellega, sa vapper õppur! Halvim, mis juhtuda saab, on see, kui silm läheb looja. Ära puhka hetkekski pingil pead, vaata filmi!

Uuri välja sooja saia vahetund


Ühel vahetunnil märkad, kuidas kümned lütseumlased palverändurite kombel hoone pühimasse ossa ehk puhvetisse suunduvad. Pika retke ajendiks on üle kooli leviv hõrk saiaaroom. Kuid õige pea asendub pakatuv võidurõõm lootusetusega, sest sööklauksest välja ulatuv saba paistab otsatu. Isegi saiatorn klaasvitriini peal väriseb sadade nälginute ees. Kadedad pilgud jälitavad õpilasi, kellel õnnestus esimesena ahjusoe kaneelirull endale krabada. Saiakangelaste võidukäigu taga seisab aga hoopis puhvetitädi Aime, kes kõigile küsijatele meelsasti saiakesevahetundi katvat saladuseloori kergitab ja otse välja ütleb, millal pirukad müüki lähevad. Work smarter, not harder!

Ole abivalmis ja arvestav


Rõõmusta inimesi, jagades nendega raske matemaatikaülesande lahendust, ampsu oma šokolaadist või luuletuse kordamiseks vajalikku kuulavat kõrva. Soojenda oma toitu mikrolaineahjus minut, mitte neli, sinu tulikuuma toidu kõrvetavusest pääsenud suu ja selja taga seisnud koriseva kõhuga koolikaaslane jäävad sulle alatiseks tänuvõlglasteks ning meenutavad sind veel hiljemgi lahke sõnaga. Trepil liigu sõprusgrupiga kolonnis, ärge võtke ühte pikka rivvi, keegi ei saa teist niimoodi mööda. Pinksilaua ääres luba mängima ka see õnnetu, kes juba teist vahetundi pealtvaataja rolliga peab leppima. Leia endas üles kogu lahkus ja arvestavus, sa ei kujuta ette, kui palju need, kes on koolis juba kella poole kaheksast, või need, kellel jäi bioloogia töövihik koju, seda hindavad.