Kooliaasta jooksul silma paistnud 6.-11. klasside õpilased käisid eile traditsioonilisel igakevadisel tublide õpilaste preemiaekskursioonil Naissaarel. Aurikuga Katharina sõitsime saarele; sadamas ootas meie gruppi eelajalooline veoauto. Ronisime autokasti ja sõit läks lahti. Oi, kuidas raputas ja kolistas, suud ja silmad olid tolmu täis; kuid elamus oli vahva. Naissaar on alati olnud tähtis sõjaline tugipunkt, eriti salajaseks muutus saar nõukogude ajal. Nimelt peale II Maailmasõda loodi saarele meremiinide ladu ning siiani vedeleb siin ligi 4000 kahjutuks tehtud meremiini. Pildil on hästi näha, millised rauakolakad need on. Meil oli huvitav giid, kes jutustas saare ajaloost ja tänapäevast. Saarel on 11 püsielanikku, nende seas ka üks koolilaps, kes õpib Prangli koolis, kuid koolis KÄIMA ei pea. Nii et kui keegi unistab sellisest koolist, kus saab ainult arvuti vahendusel õppida, siis Naissaar on just selline koht:) Iga uus püsielanik on teretulnud:) Ilm oli imeilus, meri helesinine ja liivarand parem kui Vahemere kaldal.

Rohkem pilte saab vaadata lütseumi facebooki lehelt.