Mul on kodus väike koer
üks hetk rääkima asus minuga
ta olevat olnud kuulus rüütel
jahtind trolle linguga.

Oh kas sa tead
mu armas neljajalgne on ju prantslane
ja mitte sugugi segaverd krantslane
puht aadlikusugu cavalier king charlesi spanjel
temast laulab isegi Vanemuine oma kandlel.

Sel aal mil suursugusus võidutses
me rüütel kaunite neidudega õrnutses
kuid see kõik ta jaoks oli mäng
auhinnaks ööseks ühine säng.

Kord võrgutas me monsieur
järjekordset kuldjuusset daami
edukaks kujunenud oleks töö
poleks rüütel pilland neiu lorjneti paari
Printsess Pirts vihastas ja lajatas
aadlimehele vast nina ning veel ukselgi kurje sõnu koer poisi poole sajatas.

Juhtum jõudis neiu venna kõrvu
kelle hingel mitmeid võikaid mõrvu
Prints Toriseja siis kõmistas
-su veel täna mulda torkan, kasvad seal nagu… mänd!
nii et meie lontkõrv rüütel komistas
jalgevahel karvane händ.

Ta pages lossist ummisjalu
kannul laiaõlgse kuningapoja maru
kuid me Pitsu teele jäi suur mass- pööbel
ta komistas otsa eakale prouale
ilmnes et see oli supernõid Aveugle.

See vanake asus siis needma
sest kokkupõrge ajas eide vihast keema
ta hüüdis- saagu sinust hatt!
Nõia poolt meisterlik šahh ja matt.

Oma meheaust ilma
ei tee härra enam kellelegi silma
vaid neljakäpakil longib
ja oma söömata krõbinaid songib.

Kuid koeraelu polegi nii morn
konti näridagi on päris norm
ka neiud jagavad niisama paitust
ja sa ei pea kartma, et sa nendega kogemata naituks.

Minu süles langenud rüütel lamab
vast und näeb ajast
mil ta veel lohede verd valab
saadetuna mõõga kõlksatuste kajast.

Rasmus Kuningas

Foto: Rasmus Kuningas