Stiilinädala reede- KABAREE A’LA TOULOUSE LAUTREC

January 24, 2014
Kristofer Turmen
Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala reedel, 14. veebruaril, ei pea päeval kostüüme kandma ning saab teha väikse hingetõmbepausi õhtuks, mil toimub stiilinädala kokkuvõttev kabareeõhtu aulas, inspireerituna Toulouse Lautreci plakatitest.
_____________________________________________________________________

Esimene kabaree oli 1881. aastal avatud Le Chat Noir
(“Must kass”), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli
populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid
lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid
külastajad ise: poeedid
lugesid ette oma värskeid töid, muusikud
laulsid ja esitasid klaveripalasid, kõik soovijad võisid tantsida ja oma etteaste
teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree Lapin Agile
Pariisis Montmartre‘i
künkal.
Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne
aasta jooksul ilmus Rochechouart’i bulvarile ja Montmartre’i kanti kabareesid
nagu seeni pärast vihma. 1889
avati siiani tegutsev Moulin Rouge“.
“Moulin Rouge’i “
avamisega  anti
kunstnik Henri de Toulouse-Lautrecile
töö valmistada seeria postreid “Moulin Rouge’i” kohta. Teised kunstnikud
leidsid, et ta tööd on labased, aga Lautrec’i see ei huvitanud
Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka
keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis kankaani
lihtrahvas ja sel puudus igasugune koreograafia,
on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada eurot välja peavad käima.
Moulin Rouge
Henri de Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik. Ta sai kuulsaks Moulin Rouge’i  reklaamplakatiga. Onu avastas varakult tema kunstiande. 1882 lahkus
Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ning läks Pariisi. Seal õppis ta  joonistamist ning käis Edgar Degas’, Auguste Renoiri ja Édouard
Manet’ näitustel. Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik
maalikunstnik
ja juugendstiilis raamatuillustraator,
kes jäädvustas 19. sajandi lõpu Pariisi
boheemlaste elu. Ta elas Montmartre’il ja teda kutsuti Montmartre’i
hingeks. Vastu oma vanemate vastuseisust hoolimata nautis ta elu täiel rinnal. 1890. aastal kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afiši, mis tegi ta hoobilt kuulsaks, nii et ta hakkas saama palju tellimusi.
„Ambassadeurs: Aristide Bruant“     
       „La
Goulue“  
                              
Kabareestiilis
meeste riietuse hulka kuuluvad musta
värvi pikad keebid
või pintsakud,
mille alla käivad üleskeeratud kraega
triiksärgid
ning lisaks ka kikilips.
 Peakateteks on nahast mütsid, kübarad ja
kaabud
. Moes olid ka velvetjakid
ning paljudel kabareeajastu meestel olid vuntsid.



Naised:
Kabareestiilis
riietuse olulisemateks tunnusteks on sädelus,
karrad ja suled
. Nii naiste kui ka meeste riietusesemed olid üsna
silmapaistvad. Naised kandsid litritega
kaunistatud kleite
, korsette ja seelikuid, mille alla sobitati kas võrksukad või retuusid. Väga moodsaks
peeti oma kostüümile lisada üle õlgade ulatuv kard. Peakateteks olid sulgedega kaunistatud kübarad, baretid või
lihtsalt peapael, millele oli lisatud
lihtne detail (nt sulg). Kätte pandi üle
küünarnuki ulatuvad kindad
ning jalga põlveni
ulatuvad mustad saapad või kontsakingad.
Koostajad: Brenda Jaup ja
Omar Kõiv, VIII B klass