Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõpuni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.  Stiilinädala esimese päeva ehk esmaspäeva, 10. veebruari stiiliks on “Antiik(s)kul(p)tuuri elustamine” ehk siis lihtsustatult öeldes Vana-Kreeka ajastu.
_________________________________________________________________

Vana-Kreeka
skulptuurid kujutasid peamiselt jumalaid, sportlasi ja kõnemehi. Kujud raiuti
marmorist või valati pronksist. Suurt rõhku pandi inimeste ja jumalate ilule,
kehaproportsioonidele. Mehi kujutati enamasti alasti, naisi maaniulatuvais
rõivais. Meeste iluideealiks oli hästi arenenud, treenitud keha, samas kui
naiste ilu seostus suuremas osas riiete, ehete ja soenguga. Skulptuuri edasi arenedes
püüti rõhutada liikumist, draamat ning muutusid kujude kehapoosid. Inimeste
keha idealiseeriti, mõnikord ka tegelikke proportsioone muutes. Mõned kuulsamad
Vana-Kreeka skulptuurid on Praxitelese “Hermes väikese Dionysosega”,
Polykleitose “Odakandja”, Myroni “Kettaheitja”, Knidose Aphrodite.


Hermes väikese Dionysosega

Antiikolümpiamänge
hakati pidama peajumal Zeusi auks. Esimesed mängud toimusid aastal 776 eKr. Antiikolümpiamängud olid
suured pidustused, mille raames korraldati spordivõistlusi. Olümpiamängudel võisteldi
alasti ja osalesid ainult mehed. Pole täpsemalt teada, millal see komme alguse
sai, kuid 5. sajandil eKr oli see muutunud üldiseks tavaks. Räägitakse, et
esimene Olümpiamängudel alasti võistelnu oli jooksu käigus kogemata oma riietuse
kaotanud Orhippos. Mees võitis siiski jooksu ja olümpiapärja, pannes aluse uuele moele. Naised olümpiamängudel
võistelda ei tohtinud, kuid neile
korraldati Olümpias eraldi mängud, jumalanna Herale pühendatud heraiad. Võistlusaladest oli seal kavas
vaid jooksudistants pikkusega 5/6 staadionist. Kui mehed võistlesid alasti,
siis naised kandsid põlvini ulatuvat riietust ja võistlesid lahtiste juustega.

Vana-Kreeka meesteriietus

Kreeklaste
riietus antiikajal oli üsna lihtne: korraga kanti enamasti vaid ühte või kahte
üle keha heidetud riidetükki. Kreeka naised ketrasid lambavillast peeneid lõngu
ja valmistasid riiete jaoks linast kangast. Riiet värviti ja kaunistati erinevate
tikanditega. Väga hinnaliseks peeti ka sissetoodud siidriiet. Kõige tavalisem oli
alusrõivas ehk kitoon, mida kandsid
nii naised kui mehed. Kitoon on põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli
vööga kokkutõmmatud riideese. Seda on üsna lihtne ise nelinurksest riidetükist
valmistada. Külmema ilmaga tõmmati kitoonile üleriidena peale paksem üleriie – himation.

Vana-Kreeka naisteriietus
Kreeka
naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli võis näha pikajuukselisi ja habemega mehi. Jalas kanti sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu.
Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid.

Autorid: Helen Rätsepp ja
Liis-Beth Kruusimäe, VIII B klass