Stiilinädal // Kolmapäevased kuuekümnendad idas ja läänes

February 8, 2013
Kristofer Turmen

Nagu kõik vanemad ja ehk ka osad nooremad lütseumlased teavad, on kohe-kohe käes traditsiooniline stiilinädal. Just nagu varemgi, jõuavad siia blogisse kuni selle nädala lõppemiseni igal päeval mõned näpunäited riietuste, aksessuaaride jms kohta.
____________________________________________________

Tänased soovitused on kuuekümnedatest: ajast, mil ühiskonnas toimusid mitmed murrangud, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond, sõnavabadus ning võrdõigsus. 

Moekultuur idas:

Nõukogude Liit oli reklaamideta ühiskond, kus tarbitavad esemed ei pidanud tarbijale meeldima, vaid oma eesmärki täitma. Tekkinud oli tarbimisühiskond. Tarbeesemed olid üldiselt soojad ja tugevad, kuid kellegi pilku nad ilmselt ei proovinudki püüda. 50datel-60datel said populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. Nende juures kanti alati ka valgeid kindaid. Kuulsamad olid ka lillemustrid: lillemustrilised sitsilised kleidid ja kõik muu sarnane. Üheks suureks murranguks oli pükste kandmine naitse puhul, sest varem oli sobilik neid kanda vaid töö tegemisel või sportide harrastamisel. Kuuekümnendate lõpus olid in näiteks pükskostüümid
Nõukogude Liidus olid noorte jaoks tähtsad ka läänest tulnud subkultuurid –  biitnikud, rokkarid, lõngused. Paksu tallaga Bata-kingad, kitsad püksid, avarad pintsakud, eredavärvilised lipsud, triibulised sallid olid kõik selle aja noorte moe tunnusmärgid. 

Lühidalt: lillemustrid, valged kleidid, pükskostüümid, kitsad püksid, avarad pintsakud, värvilised sallid ja värvilised lipsud; ei midagi liialt edevat
 
Moekultuur läänes: 
 
Moekultuur läänes jagunes (eriti naiste puhul) järskult kaheks suunaks:  üks neist oli kümnendi esimesel poolel välja kujunenud naiselik elegantne,
kõhnafiguurilisi modelle ja minikleiti (!)  esindav stiil,  teine hoopis hiljem tekkinud
pingevaba, kuid samas mässumeelne hipide stiil. 
Levis ka mitmeid erinevaid (ülal mainitud) subkultuure – levinumad neist rokkarid ja biitnikud. 
Biitnikute stiil oli lohakas ja räpane, kuid siiski boheemlaslikult šikk. Mõned biitnike riietuse tunnusmärgid on baretid, mustad päikeseprillid, kõrge kaelusega mustad sviitrid ja kitsad püksid või pintsakud, sallid ning kentsakad peakatted. 

Varasemate aastate mood oli ennast ilmutanud nn pillbox hat‘ide, lihtsakujuliste kleitide ning lühikeste, pastelsetes toonides jakkide näol. Varsti tutvustati ühiskonnale aga miniseelikut. Sellest sai ka kuuekümnendate moe oluline mõjutada, seat pea iga neiu Lääne ühiskonnast kandis seda. 
Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Sportlik pandlaga või rõngaskinnisega vöö oli üldse praeguse moe üheks lemmikdetailiks. Mustrilistest kangastest olid oma positsiooni kindlustanud mitmesugused triibulised ja ruudulised riided.

Meeste moes nii suuri murranguid ei toimunud, kuigi hakati kandma erksamaid värve, mida siiamaani olid kandnud ainult naised. Siiski jäi stiil elegantseks, korralikuks ja poleerituks. Suur meeste moe mõjutaja oli briti rokkbänd The Beatles.

Muutused toimusid ka soengustiilis. Lisaks sellele, et oluliseks peeti juuste puhtust ja
hoolitsetust, hakkas kuuekümnendate keskpaigas populaarsust võitma lühike, üpris lihtne, võimalikult juukse loomulikku langemist järgiv soeng. Päevaks kammiti juuksed peaaegu sirgeks, otsad vaid üles- või allapoole koolutatud.

Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. Valik oli lõputu – alates pigimustast laineriga töödeldud silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ning hele-helepruunist huulepulgast aprikoosiroosade 
varjunditeni. Tagasi tuli ka põsepuna ja moodi leidis tee ripsmetušš.

Lühidalt:  minikleit- või seelik, lihtsa lõikega kleitidel sportlik pandlaga vöö, kontrastsed kandid, triibulised ja ruudulised riided, elegantsus, riided said värvi juurde, juuksed enam-vähem sirged, suured värvitud silmad, kunstripsmed ja põsepuna, 

Kuuekümnendate teisel poolel tekkis läänes noorte hulgas uus protestiliikumine, kelle loosung oli “Make love, not war”. Hipide moe põhitunnused olid kulunud alt laienevad püksid, mitmevärvilised lohvakad pluusid, kirjud peapaelad ja punutud või lokkis sorgus juuksed ning sandaalid – kõike seda kandsid nii mehed kui ka naised, soolisi erinevusi riietuses polnud. Vahel eelistati ka liikuda paljajalu. Kortsus kitsenahast vestid ja värvilised tuunikad, mis katsid polüestrist pükse, olid samuti populaarsed. 
Lühidalt: lokkis sorgus juuksed, kirjud riided: lohvakad pluusid, alt laieneva säärega püksid, peapaelad; sandaalid, rahumärgid, moto “Make love, not war”, nahast vestid, kortsus tuunikad

 Teised stiilinädala teemad siin:

Esmaspäev: 20ndate ja 30ndate idülliline Eesti Wabariik
Teisipäev: II maailmasõja ajal ja järel
Kolmapäev: Hipid ja kuldsed 60ndad
Neljapäev: Disko pole oluline, punk on põhiline?
Reede: Publiku lemmik- unine hommik pidžaama ja sussidega
 
Neile, kes sooviksid tutvuda teemaga lähemalt! siit
Ürituse event ka siin: http://www.facebook.com/events/121443451367471/?fref=ts 
Nauditavat nädalavahetust kõigile, ning viimast aega riideid otsida! 

-Liina