Tänu õpetaja Tekko salapärastele võimetele, kingiti 11. ja 9. A klassile üks eriline neljapäev.
Väljasõit Viljandimaale Parika rappa oli planeeritud juba kella 7.15 hommikul, natuke peale üheksat jõudsime kohale.

Seltskond jagati klasside järgi kahte gruppi ja giidiga rappa mindi eraldi. Kõigepealt avas giid meie meeled seletades, kuidas tutvutakse loodusega, tuues näiteks toreda tüdruku ilusate kummikutega, keda ta aeg-ajalt tänaval silmab.
Ja ka looduses ei pidanud me pettuma. Kuigi ühegi loomaga meie teed ei ristunud, mõõtsime ruutmeetreid, otsisime taimeliike ja torkisime turvast. Mõni sai ka laukas sääred märjaks, eriti julged kogesid ka rabaspaad – laukas käidi paljajalu.

Siis liikusime mööda laudteesid väikese järve äärde, kus testisime vee happelisust ja sulistasime niisama. Eriti julged pesid jalgu ja kummikuid.

Matka alguspaika tagasi jõudes ulatati meile töölehed, mis kutsusid esile kannatusi täis oiged, kuid polnud hullu midagi – suurima mahuga ülesanne palus vaid pohlalehti paberile kleepida, ja teisi ülesandeid aitas lahendada rabas suurepäraselt kättesaadav 3G internet.

 Töölehed täidetud, kogunesime ringi ja jagasime päeva jooksul omandatud teadmisi, vastutasuks saime giidilt iiriskomme.
Kõige vapustavam osa madame Tekko võimetest ilmnes aga alles pärast matka, ja selleks oli toit. Kastidest tulid välja fantastilised kanawrapid, võileivad, šokolaadi -ja mustikamuffinid, cappy ice fruit’i mahlajoogid. Kõht sai kõigil täis jäi veel ülegi.
Hommikune energia viimse tilgani ära kasutatud, veetsime osa tagasiteest (mina umbes
Paidest Jürini) hommikul varakult katkestatud magamist jätkates.

Vive Tekko!