Kultuurireis Peterburi 16.-18. septembril

October 7, 2015
Kristofer Turmen
16.-18. septembrini toimus Jakob
Westholmi Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi parimatele vene keele
õppijatele kultuurireis Peterburi, et arendada Tallinna ja Peterburi
sõprussuhteid.

Reis algas
kolmapäeva hommikul kell 6.45 kogunemisega Rahvusraamatukogu ees. Kompsud bussi
peale laetud, alustasime teed Narva poole. Piiril läks kõik edukalt ja mõne
tunni möödudes olimegi Peterburis. Esmalt saabusime Peterburi 56.
gümnaasiumisse, mis oli meie peamine võõrustaja. Tutvusime kooli direktori
asetäitjatega, kes tutvustasid meile põgusalt kooli. Pärast kehakinnitust
sõitsime Ermitaaži, et üle vaadata põhilised kunstiteosed, muu hulgas näiteks
Rembrandti „Kadunud poja”, aga ka kunagised tsaaride eluruumid. Õhtul nautisime
56.  gümnaasiumi teatristuudio „Подмостки”
etendust „Нас осталось совсем немного”, mille 
lavastus ja koreograafia olid eriti tähelepanuväärsed. Seejärel
sõitsimegi ööbimispaika, et järgnevaks päevaks välja puhata.
 Tiheda
graafiku tõttu einestasime juba hommikul kell 7.30, et õigeks ajaks
gümnaasiumisse jõuda. Hoolimata sekeldustest bussi teadmata kadunud
numbrimärkidega jõudsime kooli, kus meid ootasid juba tuttavad pedagoogid ja
abituriendid, kes tegid meile majas ekskursiooni ja rääkisid elust 56.
gümnaasiumis, mis olevat üks Venemaa tugevamaid koole. Asutus ise asub tervelt
neljas majas ning sellist tehnikakogust, mis seal ühte klassiruumi mahtus, ei ole
lütseumlane ilmselt isegi unes näinud, rääkimata minispaast ja lõõgastustoast,
kus väsinud gümnasist saab närve puhata. Igatahes jättis kool kõigile sügava
mulje.
 Koolist
sõitsime otsejoones Maria paleesse, kus töötab Peterburi linnavolikogu.
Käisime  uhketes tööruumides ning
puhkasime jalga isegi suures saalis, kus toimuvad volikogu istungid. Luksusliku
lõunasöögigagi kostitati meid just Maria palees. Kõhud täis, ruttasime Venemaa
Riiklikku Muuseumisse, kus veetsime ligi tunni vene autorite taieseid imetledes.
Seejärel oli meil just parasjagu aega, et taas kord keha kinnitada, seekord
kohalikus Чебуречная’s. Nii oligi pikk päev veerenud õhtusse, mille
lõpetas imeline operett „Mister X”, millega lütseumlastel on eriline suhe, sest
on ju meie oma kooli vilistlane Georg Ots kunagi laulnud just „Mister X-i”
pearolli. Pärast õhtust muusikalist elamust siirdusime taas bussiga hostelisse,
et viimane Peterburi-öö rahulikult mööda saata, kusjuures oli rõõm tõdeda, et
ka numbrimärgid olid taas bussiga ühinenud, kuigi võib-olla natuke teises
vormis, kui võiks arvata.
Viimasel
hommikul naasime taas vara bussi, et veel viimastel päiksepaistelistel tundidel
üle vaadata Jänesesaar ja Peeter-Pauli kindlus ning sõita paadiga mööda kauneid
Peterburi kanaleid. Kuigi Peterburi oli nende kolme päevaga kõigile
südamelähedaseks saanud, tuli siiski asuda teele kodumaa poole, seda muidugi
läbi kohaliku kaubanduskeskuse, et teha veel viimased sisseostud ning muretseda
külakost kodustele.
Kotid
kaubast pungil, oli aeg Peterburist lahkuda. Piiril läks kõik kenasti ning kuue
tunni pärast olime väsinult, kuid rõõmsalt Tallinnas. Usun, et igaüks meist
võttis Peterburist kaasa mälestusi, mis Põhjamaade Veneetsia meile ikka ja
jälle meelde tuletavad.
-Jörgen Sinka (XI B)