Seoses peatselt etenduva lavastusega “Quelque Chose de Français” intervjueeris pressitiim lütseumi näiteringi, et lavastusest, harjutustundidest ja näitlejaist endist pisut rohkem teada saada.

Vastasid Jörgen Sinka, Marlen Mertens ja Laura Sibolt

Intervjueeris Johanna Alvin

Mida te olete sel õppeaastal jõudnud koos teha?

Jörgen: “Eelmisest lavastusest alates oleme liikunud ajas natuke edasi. Käsitlenud Molière´i ja Shakespeare´i näidendeid, sest nii Shakespeare kui ka Molière on olnud väga olulised figuurid nii näitekirjanduse kui ka keelearenduse seisukohalt. Peale selle on käesolev aasta ka Shakespeare´i aasta, nii olemegi tegelenud tema ja Molière’i loominguga.”

Laura: “Oleme kõiki teoseid ka veidi omapärasemaks teinud, kindlasti ei ole need üks-ühele originaalide moodi.”

Marlen: “Ja ka improvisatsioone oleme teha jõudnud.”

Mida annab teile näitering?

Laura: “Mulle on näitering päris palju julgust juurde andnud. Kindlasti arendan ka oma prantsuse ja eesti keele oskust ja üleüldse õpin, kuidas laval olla. Enne näiteringi ei teadnud ma sellest midagi.”

Jörgen: “Näitering avab inimesi. Õpetab erinevatel viisidel eksperimenteerima. Näitab, kuidas mitte karta ebaõnnestumisi. See on põhiline.”

Kuidas näeb välja üks näiteringitund?

Laura: “Kõigepealt tuleb muidugi kohale tulla. Aasta alguses kohale tulles seletab õpetaja lahti selle loo, mida koos lavastama hakkame, ja siis hakkamegi näitlema. Kui me juba teame, mis näidendit teeme, siis me lihtsalt asume seda harjutama.”

Jörgen: “Alguses on üpris suur kaal improvisatsioonidel. Õpetaja annab meile mingi teema ja me üritame seda läbi mängida. Hästi palju mänguvabadust.”

Kuidas kirjeldaksite oma õpetajat?

Laura: “Ta on väga viisakas ja tagasihoidlik.”

Marlen: “Vaba ka.”
Jörgen: “Väga ambitsioonikas.”

Laura: “Väga kannatlik meiega!”

Rääkige veidi oma peatselt etenduvast lavastusest. Mis toimuma hakkab?

Jörgen: “Oleme selles lavastuses kombineerinud kolm asja – Shakespeare’i näidendid, Molière’i näidendid ja meie oma improd samadel teemadel, mis justkui osadevahelise sideainena toimivad.”
Laura: “Etendus saab kindlasti olema humoorikas, aga seal on ka tõsisemaid stseene.”

Jörgen: “Oleme võtnud aineks kuulsamat sorti näidendid, aga lavastusest leiab ka selliseid kohti, mida kõik ei tea.”

Mille üle te oma saavutustest kõige uhkemad olete?

Marlen: “Kevadel me käisime esinemas.”

Laura: “Ka lavahirm on väiksemaks jäänud. Olen uhke, et mul on nüüd lavakogemust.”

Jörgen: “Ma arvan, et meie saavutus ongi just see, et julgetakse erinevaid asju katsetada ja arendada seda, kuidas sa mõtled.”

Miks tuleks näiteringiga liituda? Milliseid inimesi te sinna ootate?

Jörgen: “Inimesi, kes tahavad näidelda; kes tahavad olla nad ise. See on see koht, kus nad saavad seda teha!”
Laura: “Liituda sellepärast, et seal on tore olla. Palju-palju uusi kogemusi, julgust saab ka metsikult. Hea ajaveetmiskoht on see samuti, sest igav seal kunagi ei hakka. Mingit niisama istumist ei ole.”

Jörgen: “Teater on minu meelest jube äge koht, sest sa võid olla ükskõik kes. Sa võid olla kurjategija, sa võid olla armastaja, sa võid olla puu või ükskõik milline muu karakter – sa võtad omaks tema omadused, kuid viis minutit hiljem oled sa juba keegi teine.”