Kes ei soovi lugeda kogu teksti, kuid huvitub intervjuust, siis töötlemata helisalvestis sellest on SIIN ! (siiski soovitan lugeda … võtke heli taustaks)

Intervjuu kuu õpetaja
Karin Lippusega

31. märtsil kuulutati kooli blogis välja kuu õpetaja –  ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja  Karin
Lippus. Niisiis otsustasime, et oleks sobilik teha meie oma über-õpetajaga,
kellest on kujunenud juba omamoodi lütseumi sümbol, väike tutvustav intervjuu.
Intervjuu viis läbi Mari Kalma (XI
A).

•Kui kaua te olete
õpetajana töötanud ning kas ainult ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana?

Pärast mõningast
kalkuleerimist ning mõtisklemist vastab õpetaja Lippus nii:  Nüüdseks juba päris kaua, üle kümne aasta
tuleb kindlasti kokku. Ainult ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ja ainult
meie koolis. Tegelikult ma tulingi siia ning hakkasin õpetama siis, kui oma
laps tuli Prantsuse Lütseumisse ning oli vaja ajalooõpetajat … ja (muheledes) kuidagi jätkan siiamaani.

• Kas te soovisite
alati õpetajaks saada? Kellena varem olete töötanud?

Ei, ma ei soovinud mitte kunagi  õpetajaks saada (niivõrd armastatud õpetaja kohta kuidagi ebaloomulikult tugevalt
rõhutades), mul oli see valik absoluutselt välistatud. Varem töötasin
Ajalooinstituudis teadurina, seal kaitsesin ka kraadi. Hiljem töötasin
Rahvusraamatukogus raamatu ajaloo uurimisgrupis, kus ma olin mõnda aega ning
siis juhtuski nii, et härra Leesi tegi ettepaneku, millest ei saanud keelduda,
ning ma tulin poole kohaga kooli ning see see pool kohta hakkas minema aina
suuremaks ja suuremaks.

•Mida Te arvate kuu
õpetaja valimisest ning kui tähtis on see Teile?

Ma olen hirmus tänulik, see oli tõeline üllatus, kohe pani
mõtlema, et mispärast siis mina ja ma mõtlesin välja, et see on sellepärast, et
ma õpetan kõikides klassides. Neil õpetajatel, kes ainult mõnes klassis
õpetavad, koguneb  tahes-tahtmata vähem
fänne kui neil, kes õpetavad kõigis klassides.  Kuid tõesti, alati on väga hea meel, kui
mingit tunnustust saab.

• Mis on teie arvates
väga hea õpetaja tunnused?

(Pärast mõningast peamurdmist
leiab õpetaja Lippus, et seda peaks õpilastelt endilt küsima, kuid peab väga
tähtsaks oma aine valdamist).  Kui ma
mõtlen oma kooliaja peale, et millistest õpetajatest ma lugu pidasin, siis ikka
neist, kes olid oma aines vaieldamatult suveräänid.

 •Teada on, et ka teie
endi lapsed käisid siin koolis. Kuidas neil praegu läheb, kes neist saanud on?

Kõige esimene, Madle, tema ongi see põhjus, miks ma
ajalooõpetajaks tulin. Tema oli meie kooli täiesti esimeses klassis ning praegu
on ta Uue Maailma Seltsi eestvedaja. Ka teine laps, Hedda, on lõpetanud
lütseumi ning tema õpib Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas viiendal kursusel.
Kolmas ning kõige väiksem, XXX lennu vilistlane Markus, õpib esimesel kursusel
bioloogiat.

•Millal on teie
sünnipäev?

Selle vastuse puhul
jääb õpetaja väga salapäraseks ning napisõnaliseks:  ,,Talvel. ” Pärast pikka pausi ja küsiv-paluvat pilku täpsustas õp. Lippus : ,,Päris
jaanuari alguses.’’

Googeldades võis leida
sellise toreda vaatepildi, mis külvab kindlasti veel rohkem salapära.

Õpetaja lisas hiljem
siiski, et tänaseks on ta nõukaaja pensionär.

• Millised on Teie
suhted Hella Hundiga?  (Taustainfost nii palju, et alati, kui on
juttu vanalinnast, jõuab õpetaja Lippus välja Hella Hundi mainimiseni.)

Minul ei ole üldse suhteid Hella Hundiga, aga ma vajan
selliseid orientiire, millest klass ja õpilased aru saavad. Mul on tunne, et
teil on head suhted Hella Hundiga, sest kui ma ütlen Roseni maja, siis ei ole
sellel mitte mingisugustki vastukaja, kuid kui ma ütlen, et see maja, mis on
Hella Hundi vastas, siis kõik teavad, järgmine kord vaatavad. Nõuanne õpetajatele:  kasutage selliseid häid orientiire.

• Millega te vabal ajal
tegelete, kui teil on üldse vaba aega? On Teil hobisid või harrastusi?

Ei, vaba aega ei ole. Küll käin koertega jalutamas, see on
meeldiv tegevus. Ajalugu on mu hobi!

•Mis ülikoolis ja
mida õppisite?

Õppisin Tartu Ülikoolis, mis oli ainus ülikool tol ajal, kus
ajalugu õpetati. Need olid need ilusad nõukaajad, kus võeti aastas vastu ainult
30 ajalooõpilast.

•Lõpetuseks küsiksin,
et kuidas te kõike teate ehk kuidas saab ühel inimesel olla selline teadmistepagas?

(Tagasihoidlikult)
Ei teagi kõike, kuid … (kiiresti teemat
vahetades). Miks mulle väga meeldib õpetaja olla? Ma ütlen, ma ei tahtnud
kunagi selleks saada, tundus, et see on viimane amet, mida õppida, kuid
õpetajana saan järjest rohkem ja rohkem teada, saan aina targemaks. See on
koguni omakasupüüdlikus, mul on tunne, et mina ise saan siin palju targemaks
teid õpetades, sellepärast on ka tore teile jagada seda, mida teada saan.

Selleks kuuks on kuu õpetaja valimised läbi saanud, kuid
loodetavasti leiab see sündmus palju vastukaja ning õpilased hakkavad rohkem
väärtustama oma väärikaid pedagooge ning ka õpetajadki saavad õppida oma
kaastöötajatelt. Seniks aga edu kõikidele lütseumlastele ning hoidke siis oma
õpetajatel silm peal, et järgmine kord kindlasti õiglane valik teha. Suured
tänud ka õpetaja Lippusele!