Iseasi, kas see pealkiri end ka õigustab…
ehk Tere õhtust!
Kõik on loodetavasti teadlikud, et täna leidis GAG’is aset järjekordne G5 saalihoki turniir. Meie kooli võistkond seisis esmalt vastamisi Gustav Adolfi titaanidega ning seejärel Reaalkooli võimsate hokikuningatega.
Meie kooli esindasid julgeimast julgemad ning karta oli, et ega nad sealt päris tervetena ei naase. Ometi ei kaotanud me ühtki esindajat, kuid jäime alla selles ebavõrdses võitluses. Meie vaprad võitlejad saavutasid GAGi vastu tulemuse 6:1 (Kalma värav) ning 6:2 Reaali vastu (Käsperi ja Reinvarsi väravad).
Leian, et tarvitseks ära mainida, et ainsa poiste värava lõi kangelane Käsper, kes haaras vastaste värava juures palli endiselt lütseumlaselt, härra Pungaselt, kes kuulub Eesti noortekoondisesse, ning lõi ilusa värava!
Pärast mängu sain paar sõna vahetada ka surmväsinud härra Käsperiga ning preili Ingeriga. Esitasin ühe küsimuse:
Kangelane Käsper, millised emotsioonid valdasid teid pärast sellist karmi võitlust?
“Arvan, et pole õigustatud kutsuda mind kangelaseks, kuna tiim mängis ühtse tervikuna, mis sellest, et üsna halvasti. Me pingutasime normi piires ja mingi hetk hakkas mängupilt paranema. Arvestades et kaotasime mitmeid staare sisaldavale Reaalkooli võistkonnale niivõrd vähesega on isegi hea näitaja.”
Panen ette püstitada ausammas meie isiklikele hokijumalatele – Martin Voog, Jürgen Tiisler, Mari Kalma, Chris-Marie Traks, Inger Põder, Elo Maria Pauman, Lisette Reinvars, Hannes Käsper, Argo Selin ning Siim Artur Juht.
