G5 JÄÄHOKI

March 12, 2012
Kristofer Turmen

Viimasel ajal olen veidi tegelenud tehniliste nikerdamistega ning minu viimane saavutus oli kiip, mille abil on võimalik kogeda end teise inimese asemel. Kiip asetatakse ohvri kukla piirkonda ning teine kiip enda kukla piirkonda. Käivitades süsteemi tunnete, näete ja kuulete kõike mida teine inimene tunneb, näeb ja kuuleb. Kuna veidi aega tagasi toimus jäähoki, ei tahtnud minagi sellest ilma jääda. Niisiis paigutasin seadme ohutult Emil Orubi (IX B) kuklale ning jäin ootama. Edaspidi kirjutan mina vormis, sest teoreetiliselt olin ka mina see isik kes seal võitles.

Teel võistlusväljakule hakkasid kerged hirmujudinad mööda selgroogu ronima, sest teiste vestlusest suutsin välja koorida asju nagu kilone litter, suured hirmuäratavad vastased, löögid näkku, kõhtu, jalgadesse. Kohale jõudes vaatasime mänguväljaku üle. Ainus asi mida jälgida suutsin olid viie-kuue meetri kõrgused väravad, mida keegi vaene inimene hiljem kaitsma pidi. Vastasmeeskond juba harjutas oma vilunuid liigutusi. Hakkas vaikselt tekkima väike kahtlus, kas joosta või jääda, kuid hiljem riietusruumis kapteni innustavat kõnet kuuldes otsustasin jääda.

Esimene kohtumine toimus 21. kooli vastu. Väljakule jõudes saime kõik aru, et ei ole end absoluutselt soojaks mänginud ning mõned ei teadnud korralikult reegleidki, nii et suur võidulootus puudus. Juhtus see, mis arvasime – kaotus. Teiseks kohtumiseks Reaalkooli vastu olime end juba soojaks mänginud ning reeglid ka juba selged, abiks olid ka soe tee väljaku ääres ning kaasaelajate hõiked. Esimesel poolajal läks kõik väga hästi – lõime väravaid ning kaitsesime enda oma. Teiseks poolajaks olime juba veidi väsinud ning kahjuks tundus, et vastate jõud hakkas alles kasvama.Olime juba veidi mures, kuid lõpuks suutsime nad siiski maha suruda ning saavutasime magusa võidu 2:1. Vaheajal saime kokku fännklubiga, kuid nendest saadud innustusest jäi väheks, sest viimase võistluse Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastu kaotasime. Üldjoontes läks hästi, sest meil õnnestus saada auväärne kolmas koht.

Mauri Liiv (VIII A) kirjeldamas Emil Orubi (IX B) muljeid.