Eesti mees (ja/või naine) on tantsulõvi(d)!

February 3, 2012
Kristofer Turmen
See postitus puudutab põhiliselt gümnasiste, kuid sisaldab lohutavat infot ka tulevastele gümnasistidele, kes muretsevad algavate tantsutundide pärast.
Niisiis, 31.jaanuaril 2012 algasid uuesti tantsutunnid, mistõttu palusin kahel inimesel, kes esimest korda osalesid, paar sõna sellest üritusest rääkida. Edastan teile nende sõnad:
______________________________________
Hehee, mis nüüd lahti? Toimub ärev kihistamine ja elav jutustamine. Jah tõesti, üle pika aja algavad meil jälle tantsutunnid.
Oi, kui külm on saalis! Kogunetakse karjakaupa, siis on soojem. Algab tund.
Poisid ja tüdrukud jaotatakse saalis kahele poolele. Õpetajad hakkavad ees tantsima, meie peame järgi tegema. Tore on tõdeda, et aastatetagused pingutused on vilja kandnud ja rumba ruut ei tundugi ületamatu raskusena.
Korraga hakkab kogu see poistekari üle saali lähenema, et tantsupartnerit valida. Mõne neiu näos peegeldub kerge ehmatus, kogu  tütarlaste rivi taandub veidi. Pole aga põhjust karta, jääb vaid üle üllatuda, millal poistest sellised härrad saanud on.
Pärast suurema sagimise vaibumist algab esimene tants. Juba poole loo peal on kätes väsimus, ent tuju sellest ei lange. Pigem vastupidi. Mida aeg edasi, seda kiiremaks läheb tempo. Peagi lendavad tüdrukud hoogsa džaivi saatel mööda aulat. Temperatuur tõuseb.
Veel natuke jalakeerutamist ja korraga ongi tund läbi saanud. Täitsa palav on. Võib teinekordki tulla.
-Eva Rank (X B)
_______________________________________
   Tere, minu nimi on Emil. Ma ühinesin juhtumisi teisipäevase gümnaasiumi tantsukursusega, ja sain väga meeldiva üllatuse osaliseks. Nimelt äratas see tantsutund minus meeldivaid mälestusi “väikeses majas” Eve Oja käe all saadud õpetustest. Minu enda üllatuseks oli tüdrukuid rohkem kui poisse, seega partnerivalikuga probleeme ei tekkinud.
    Eriti jäi mulle meelde lõbus ja väga kraps tantsupaar Poolast, tänu kellele hakkas terve aulatäis noori tantsima. Nende kindel suhtumine muutis nii mõnegi suhtumist ja kohe oli seltskonnas tunda muutusi ja elevust.
  Minu isiklik elamus oli väga positiivne, kuigi ma eeldasin, et meie koolis leidub rohkem noormehi, kellele meeldib jalga keerutada. Ma äratan endas juba suuri ootusi järgneva teisipäevase tantsutunni suhtes ning loodan, et osalejaid saab rohkem olema.
-Emil Orub (IX B)

_______________________________________

Nagu näete, tegu on äärmiselt lõbusa üritusega ning kõik, kellel mingi hirm sellepärast on – vaevake mõtteid millegi kasulikumaga 🙂
-Patrick