Ball täies hiilguses

April 18, 2012
Kristofer Turmen
                                             Lütseumi kevadball 2012
2012.aasta balli fotoalbum on SIIN
    9.
aprillil toimus traditsiooniline lütseumi kevadball. Ball algas kell seitse
abiturientide sisenemisega saali, mil kõigil saalisviibijail oli võimalus
visata pilk kaheteistkümnendikele, et hääl balli Gavroche’ile ja Mademoiselle de
Paris’le poleks juhuslikult valitud. Esmakordselt valiti balli Gavroche ja Mademoiselle
de Paris, kuna leiti, et ameerikaliku kuninga ja kuninganna valimise asemel
võiks välja tulla millegi uue ja lütseumlikumaga. Õhtujuhtideks olid Merilin Jürjo (XI A) ja Priit Rannik (XI B). Sel aastal mängis
muusikat meie ballil varem mitte esinenud rock’n’roll bänd nimega Lucky Jeans. Pärast lühikest ja südamlikku koolijuhi kõnet leidiski
aset avavalss. Üllatusesinejaid oli sel aastal lausa kolm. Kõigepealt esinesid
31. lennu vilistlane Kristiina Reinfeldt
oma partneri Matteo del Gaonega.
Pärast kerget einet sensuaalse valgusega puhvetilauas võis näha
ebatraditsioonilisi üllatusesinejaid –  tsirkuseartiste stuudiost Folie. Hiljem jätkus
tants Lucky Jeansi, kuid ka Kätliin
Soosalu
(XI B) saatel. Esmakordselt tantsiti ballil poloneesi, Poola
rahvatantsu, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Enne iga-aastast õhtu naela
– kankaani – sai keha kinnitada tee, kohvi ja saiakestega magusalauas. Tund
enne balli lõppu kuulutati välja Gavroche ja Mademoiselle de Paris, kelleks
olid Teele Nõlvak ja Reimo Räni. Ball lõppes lõpuvalsiga mõned minutid
pärast 23.
  Seoses artikli tegemisega, hakkas meid huvitama
meie kooli balli ajalugu. Õpetaja Oidsalu
oli vastutulelik ning kulutas  mõned
minutid enda kallist aega vastamiseks. Esimene lütseumi ball toimus aastal
1996. Varem esines ballil lastevanemate orkester, samuti pakuti alkoholi, kuid
umbes 10 aastat tagasi toimunud õnnetu juhtumi tõttu otsustati lõpetada
alkoholi pakkumine. Tasuta märjuke meelitas kohale ka palju vilistlasi. Balli
algusaastatel polnud koolil oma kroone, neid laenati Estonia teatrist ning
paljud õpetajad laenutasid kleite Vene Draamateatrist. Üldjoontes pole aga ball
palju muutunud.
Tänu
majandusjuhataja Marikale oli meil
ka võimalus veidi tuhlata balli pildiarhiivides. 
(kui kellelgi on kaebusi siinsete piltidega, andke teada ning eemaldame need alandlikult)
Õpetajad aastal 2003

Stiilinäiteid eelmise milleeniumi lõpust

Aeg, mil alkohol veel ballil kättesaadav oli

Härra direktor kankaani tantsijaga

Balli kuningas ja kuninganna aastal 2004

   Lisaks lühikokkuvõttele selle aasta ballist
ja balli ajaloost, tegime intervjuusid mitme erineva ballil osalejaga, et saada
üldpilt selle aasta kevade suursündmuse muljetest. Intervjueeritavateks olid
abiturient Tristan Rebane (XII A), üheteistkümnendikust
esmaosaleja Elsbeth Hanna Aarsalu
(XI A), õppealajuhataja Anne Küüsmaa, õhtujuht Merilin Jürjo (XI A) ja Joonas Praks (IX B). Enda arvamuse
kirjutas ka intervjueerija Mari Kalma
(XI A).
 Küsisin ballil osalejatelt, kuidas neile
meeldis ball, millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed ning kuhu
suunas võiks ball areneda. Üldjoontes jäid kõik intervjueeritavad balliga
rahule, kuid midagi teistsugust, mõtlemapanevat või lausa humoorikat oli neist
igaühel öelda. Nii näiteks mainis Tristan balli positiivsetest külgedest
esimesena aulasse sisenemise paraadi, kuna tegi seda esimest korda. Pea kõik
vastanuist mainisid ühetaolist muusikavalikut, mille järgi sai tantsida ainult
fokstrotti, bändi meenutati aga hea sõnaga. Nii Merilin kui ka õpetaja Küüsmaa
mainisid tango puudumist tänavuselt ballilt, mis on paljudele elus ainus
võimalus seda Argentiina päritolu tantsu tantsida. Mitu vastanuist mainisid ka
saali nurgas konutanud poisse, kes kohe kuidagi tansupõrandale ei kippunud.
Kuna tegu on kord aastas toimuva üritusega ning lisaks sellele veel balliga, ei
tohiks küll olla nii palju mittetantsivaid poisse, eriti kuna meessoost isikuid
on alati ballil vähemuses. Suure plussina mainiti head sööki ning selle
sobitamist ajakavaga ehk ei juhtunud sama, mis eelmisel aastal, mil bänd mängis
samal ajal, mil enamik sõid ja saalis viibisid mõned üksikud peolised. Nii
Merilin kui ka Joonas mainisid kolmanda korruse valgustust, ühe arvates oli see
liiga erootiline ning tekitas ebamugavust, teisele aga see hubane valgus
meeldis. Mulle isiklikult väga meeldis see valgustus, kuna see erines
tavalistest koolivalgusest, oli hubane ning tekitas rahvamassis vaimustust. Hea
mõte oli ka söögikordade jaotamine kahte vahetusse. Tsirkuseetendus jaotas
inimesed arvamuse poolest kahte leeri- ühed, kes pidasid heas mõttes väga
ebatraditsiooniliseks üllatuseks ning teised, kes leidsid, et see oli
ebaõnnestunud valik. Igal juhul tekitasid tsirkuseartistid palju emotsioone ja
vastakaid arvamusi.
  Järgmisteks aastateks on kaks soovitust:
esiteks võiks leiduda rohkem infot balli kohta, eriti mis puudutab riietust
ning teiseks võiks välja mõelda ballile kindla teema. Nimelt leidis näiteks üks
vastanuist, et ball on iganenud formaadiga ja soovis modernsemat üritust,
Merilin aga soovis, et ball oleks veelgi pidulikum, kuninglikum ja uhkem. Tema
arvates võiks ball üritus, kuhu tullakse maani kleidiga, mitte poolpidulike
riietega, millega oleks sobilik õhtul sõbrannadega välja minna. Olen Meriliniga
suures osas nõus, kuid minu arvates ei pea ball muutuma ilmtingimata
pidulikumaks, piisaks vaid kindlast teemast või suunitlusest, mis muudaks
ballieelse kleidi valimise kaose väiksemaks. Lõpetuseks sobiks meie
õppealajuhataja väike ja kena kokkuvõte ballist:
,,
Tänavune ball erines mõnede varasemate aastate omast oma nooruslikkuse poolest.
Mulle meeldisid kõik meie ballile tulnud gümnasistid, kes olid väga kaunid ja
nendest õhkus tõelist rõõmu selle peo üle, kuhu nad olid tulnud. Meeldis see,
et hästi palju tantsiti – kõik kes kohale tulnud olid, veetsid ikkagi suurema
osa oma ajast tantsupõrandal. Vahva oli ka tantsusid saatnud bänd, ainult juhul
kui nemad koostööd jätkavad, siis oleks mul see ettepanek, et ei tantsitaks
ainult fokstrotti, vaid saaks ka tantsida valssi, nii aeglast kui viini valssi,
ning et kindlasti oleks vähemalt üks, kui mitte mitu tangot. Tango tantsimine
meie ballil on mõnele inimesele ainus võimalus elus seda imelist tantsu
tantsida. Igal juhul loen ma seda balli väga õnnestunuks ja suur aitäh balli
hingele, meie noorele huvijuhile Kristiinale.’’

Artikli
koostasid Mari Kalma (XI A) ja Patrick Pihelgas (XI A).